Press "Enter" to skip to content

Topelt ei kärise. Käriseb küll!

Eesti keel väljendab tegevuse lõpetamatust ja lõpetatust  käändekategooriaga: lõpetamata tegevust märgib osasihitis ehk osastav (kirjutasin kirjandit) ja tegevuse lõpetatust täissihitis ehk omastav (kirjutasin kirjandi). 1990. aastail ilmnes keelekasutuses märke, et eestlase keeletajule hakkas tegevuse lõpetatuse ehk aspekti ehk perfektiivsuse väljendamiseks ainult käändevormist väheks jääma.

Sestap on paaril viimasel aastakümnel süvenenud nn topeltperfektiivsus kasutus, mis tähendab, et tegevuse lõpetatuse „duubeldamiseks“ on hakatud appi võtma abimäärsõna ära. Nõnda on aspekti väljendamine eesti keeles hakanud käändekategooriast nihkuma ka tegusõnakategooriasse, nii nagu see on vene keeles. Näiteks: я писал сочинение `ma kirjutasin kirjandit` ning я написал сочинение `ma kirjutasin kirjandi`.

Mõni näide topeltperfektiivsuse kohta: patenteerisin oma leiutise ära (patenteerisin leiutise), prokurör on oma süüdistuse ära esitanud (on süüdistuse esitanud), mu mees opereeriti eile ära (mu meest opereeriti eile), Humana müüb ärakasutatud riideid (kasutatud riideid) jne. Hoidkem kõrvad valla – näiteid – sageli lõbusaid –, sest näiteid kuuleb rohkesti.

Ära liigtarvitamist esineb tavakõnelejate keelepruugi kõrval avaliku elu tegelastel ning elektroonilise ja trükimeedia nn toimetatud tekstides. Kas hakkame keeleilminguga juba harjuma? Või ära harjuma?

Helle-Mari Märtson on 2012. aastal Tartu Ülikoolis kaitsnud magistritöö teemal „Abimäärsõna ära perfektiivsuse väljendajana emakeeleõpetuse vaatenurgast“. Soovitan lugeda. Tekst on internetist kergesti leitav.

 

Jaan Õispuu,
Johannes Aaviku Selts