Press "Enter" to skip to content

Kultuuriseltside oma tamme kasvamist saab nüüd jälgida aastasadu!

Tänavu Tartus, ERMis peetud kultuuriseltside mõttetalgud ja festival on jätkuks mullu Toilas toimunud aruteludele, kus ajaloolane Ott Sandrak vedas koos kultuuriseltside inimestega nii Põhja-Eesti kultuurikihtide tundmaõppimist kui vanemate kultuurikihtide ärkvel ning elevil hoidmist.

Tänavuste kultuuriseltside mõttetalgute alguseks sobis hästi Tiit Rosenbergi ülevaade Eesti seltsiliikumisest läbi Eesti ajaloo: seltsid on läbi ajaloo olnud elitaarne tegevus. Eestis on need alguse saanud vabamüürlaste seltsidest 18. sajandil. 18. sajandi lõpul aga balti aadli seltsitegevus laienes ning 19. sajandi algul jõudis seltside mõte ka eestirahvani, äratusseltsideks said 1865 asutatud Vanemuise ja Estonia seltsid. Seltsiliikumise suurmärkideks on suursuguste rahvuslike seltsimajade – teatrite Vanemuise, Endla, Estonia ehitused, mis on ühtlasi seltside otsustava agressiivse kohavõitluse märgid, Eesti kultuuri eluõiguse ja Eesti riigi aluse suured märgid.

Tänapäeva Eesti seltsid on mitmekesised nii Eestis kui teistes maades. Näitena oli esitatud Torontos 1968.a. alguse saanud Metsaülikooli liikumine, mis oli skautmasteri Heino Jõe algatus skautide-gaidide kogunemine Kotkajärvel. Eesmärk – koguda maailma pillutatud eesti rahvast eesti keele ja kultuuri lätete juurde. Heino Jõe ütles esimest korda välja: meie oleme mööda maailma laiali pillutatud väiksed vennad, aga suur vend – Eesti kultuur – elab Eestis. Sellega oli ühtlasi öeldud, et kultuur on suurem ja võimsam kui ideoloogiad ja poliitrežiimid, kultuuriväli on poliitväljast vanem ning on eraldi eksistentsiaalne elu pärispõhi.

Sajaga seltsis – EKSÜ mõttetalgud olid vägevad. Koos oli kultuurirahvas saarest-soomest. Koos oli eesti rahvas Lätist, Suetukist, Krasnojarskist, Peterburist, Krimmist, Kiievist, Londonist, Torontost, Luxemburgist, Melbourne’ist, Portlandist, Moskvast, Minskist, Soomest ja nii edasi – Eesti Kultuuri Seltside Ühendus on asunud vedama üleilmse eesti kultuuri elu, on asunud ühe laua ümber, tantsu ja laululavale tooma eesti keele ja meele kandjaid üle ilma.
Nii kestis see kolm päeva!
Kogunemiskoht ERMi maastikel paistis sobivat seltsidele, kes ka eri paigus ise laulsid ja tantsisid, lisaks lavale kontsertlaval-viinaköögis.

AGA:
on ka mure pooli, kui kultuuriväli peab alluma poliitilisele väljale, kas peab?
Kas Krimmi eesti seltsile võib ikka Eestist külla minna – nad väga ootavad oktoobris oma kultuuripäevadele kodueesti kultuurirahvast ja kultuuriloenguid, selleks aga on vaja teadvustada, et etniline-keeleline kontakt ja suhtlemine peab säilima. Kultuuriväli ei ole poliitikavälja “kaja”, vaid ka poliitika elab ja saab eluõiguse tänu kultuurile – tänu sügavale eksistentsiaalsele tunnetusele, eksistentsiaalsele mõõtmele, kultuurisaavutuste ja keele-meele põhjalt. Mitte vastupidi.

Teine otsustuskoht on Läti Eesti seltsi mure, et Riias üle 100 aastat tagasi eestlaste rajatud oma Seltsimaja ei peaks maha müüma. Vaja oleks Riia eestimajale laiemat rakendust ja toetust.
Lennart Meri tähtsustas üleaegade tähendust, käis 1990ndate algul toetust hankimas Läti presidendilt.
Miks praegu on selle eestikeskuse maja saatus lastud ohtu sattuda?
Miks ei võiks seal asuda ka näiteks Läti Eesti saatkond jm kultuuri-poliitika-businessi ühised institutsioonid?

Ka kolmandad ja neljandad otsustuskohad on maailma eestluse väljal väga tõsised, mida inimesed omavahel arutasid Kultuuriseltside Ühenduse peol, ehk on jõudu Kultuuriseltsidel koos mõelda ja lahendusi arutada.

Kõigeks selleks jõudu Kultuuriseltside Ühendusele!

Maarja Lõhmus
Peo külaline, ajakirjanik
Fotod tegi Liina Miks