Press "Enter" to skip to content

9. märtsil peeti Tartus emakeelepäeva

9. märtsil toimus Tartus Eesti Kultuuriseltside Ühenduse traditsiooniline emakeelepäev.

Päev algas ajakirjandusnominendi välja kuulutamisega. EKSÜ andis tiitli “Seltsisõbralik sulesepp” esmakordselt välja 2018 aastal Rakveres.Tiitel antakse isikule, kes regulaarselt kajastab seltside tegevust.

2019. aastal esitati EKSÜle 4 nominenti: 2 Saaremaalt, 1 ajalehest Õhtuleht ja Tartu Postimehest Ene Puusemp.

EKSÜ juhatus otsustas 2019. aastal anda “Seltsisõbralikuma sulesepa” tiitli Ene Puusempale.  EKSÜ poolt anti tiitlivõitjale üle meene. Teised nominendid said EKSÜ tänukirjad.

Ettekannete osa avas Helgi Vihma Johannes Aaviku Seltsist. Ta käsitles Johannes Aaviku tegevust 100 aastat tagasi eestikeelse hariduse käivitamisel Tartu Ülikoolis. Ettekannet kuulates tekkis pilt, et 100 aasta jooksul on probleemid ja väljakutsed samad kui praegu – võõrkeelse hariduse väärtustamine eestikeelse asemel ja seda eriti kõrghariduses.

Ülo Vooglaiu ettekanne jäi lektori  haigestumise tõttu ära. Reet Vääri Eesti Keele Kaitse Ühingust, kes ka emakeelepäeva juhtis,  rääkis oma ettekandes eesti keele taandumisest meie hariduselus. Eesti keele tõrjumine viib poolkeelsete „haritlaste“ tootmisele Eesti (kõrg)hariduses. Kõrghariduspoliitika praegused arengusuunad tunduvad eesti keelele vaenulikud: ilmneb hoiak, et eesti keel on hea poes ja metsas, kuid ülikoolis olgu ikka inglise keel, sest mees metsast on ajast ja arust.

Pärast ettekandeid võtsid sõna Malle Pärn, Iivi Zajedova, Enn Lillemets  jt.

Meie veendumuseks jääb, et eesti keel sobib väga hästi kõrgkultuuri väljendajaks, vahendiks ja vahendajaks.

 

Emakeelepäeva toetas Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp.

 

 

Liina Miks;
EKSÜ tegevjuht

Eesti Keele Kaitse Ühingu juhatuse liikme Reet Vääri ettekanne emakeelepäeval: Keele Kaitse Ühingu ettekanne