EESTI KEELE AASTA 2019 Ahrensi V konverents 10.08.2019 Kuusalu pastoraadis

Eduard Ahrens: „Eesti keel on soome keele tütar“

Selle Ahrensi mõtte sõnastas täpsemaks soome keeleteadlane Elias Lönnrot öeldes, et eesti ja soome keel on sõsarkeeled, „ärarikutud õed“.

Eduard Ahrensi V konverents toimus lauritsapäeval, 10. augustil 2019 Kuusalu pastoraadis, kus Ahrens (1803–1863) elas ja töötas kirikuõpetajana 30 aastat. Ta on maetud Kuusalu kalmistule. Ahrens oli tänapäevase eesti ortograafia looja ning oma aja kohta hea eesti keele grammatika autor („Grammatik der Ehstnischen Sprache Revalschen Dialektes“, Tallinn 1843).

Sisutihe konverents keskendus nii Ahrensi tegevusele kui ka eesti ja soome keele suhetele. Ettekandjad olid Eestist ja Soomest. Kohalikud Kuusalu esinejad Sulev Valdmaa ja Ulvi Meier andsid avara ülevaate Kuusalu rannarahva ja Eduard Ahrensi tegemistest. Ulvi Meier Kolga muuseumist tõi huvitavaid näiteid kuusalulaste ja soomlaste suhetest läbi aegade, näiteks salaviinaveost ja selle abil rikkaks saamisest, soolakaubandusest, kalapüügist jm. Kuulajad said teada, mida tähendasid sõnad soomepiim ja tuuleline. Soomepiima võtsid Kuusalust Soome saartele kala püüdma sõitvad kalurid kaasa ja see oli kuus kuni seitse nädalat hapendatud piim, mis oli hüva toit. Tuuleline oli ühes potis kokku segatud leivaraasud ja võisilm, mis kalaretkelt tagasi tulles viimaseks toidupalaks jäi, sageli anti ka külakostiks kodustele.

Sulev Valdmaa keskendus Eduard Ahrensi isikule küsides, mis andmeid on leida tema elust. Ja vastas ise, et „siin majas on eesti riigikeele sünnikodu“. Just Kuusalu pastoraadis möödusid Ahrensi 30 viljakat elu- ja tööaastat. 2017. aastal avati pastoraadi ees Eduard Ahrensi mälestuskivi, millelt võib lugeda tema 1862. aastal väljaöeldud mõtet: „Minu grammatika ilmus liiga vara! Aeg, mil seda hinnata osatakse, on tulevikus!“ Täpselt niimoodi oligi. Nõukogude-aegsetest käsitlustest oli Ahrensi nimi kustutatud, ka tänapäeval võib Kuusalu turult leiab kohalikke elanikke, kes Ahrensi nime pole kuulnud ega tea midagi tema eesti keele grammatikast ega selle põhjapanevast osast meie keele kujunemisel.

Soome keeleteadlased Hannu Remes Kajaanist ja Auli Hakulinen Helsingist selgitasid ja ilmestasid eesti ja soome keele suhtlustasandeid. Hannu Remes keskendus Eduard Ahrensi eesti keele grammatika ja soome teadlaste, eriti Elias Lönnroti (1802–1884) tegevuse kõrvutamisele. Auli Hakulinen tõi paralleele eesti ja soome keele grammatikate koostamisest. Tema ettekanne  teemal  „Eesti keele grammatika 1993 – Iso suomen kielioppi 2004 – Eesti keele varamu 2017: Kogemusi ja mälestusi grammatikatööst traditsiooni ja innovatiivsuse vahel“ oli väga haarav ja selles esitatud näited ning seisukohad kinnitasid, et mõlemal pool Soome lahte on keeleteadlased sammunud oma keelt uurides ja grammatikaid koostades nii eraldi kui ka koostööd tehes.

Reet Vääri
Eesti Keele Kaitse Ühing

Kaanefotol: R. Vaari 10.08.19 Kuusalus