Mereajalookonverentsil oli üllatusesineja Peterburist
KODAK Digital Still Camera
10. augustil hotell Meri konverentsisaalis toimunud Saaremaa merekultuuri seltsi korraldatud mereajalookonverentsil oli lisaks lektoritele Eestist külalisesineja Peterburist.
Tartu ülikoolis õppinud Peterburi Eesti Kultuuriseltsi liige Sergei Tambi andis saalitäiele kuulajaile eesti keeles põhjaliku ülevaate 120 aastat tagasi Muhus sündinud kapten Vassili Vaga töödest-tegemistest, sealhulgas 85 aastat tagasi Tšuktsi meres juhtunud katastroofist, jäälõhkuja Tšeljuskin meeskonna päästmisest. Vassili Vaga osales päästeoperatsioonides.
Sergei Tambi oli ka see entusiastlik Peterburi elanik, kes võttis möödunud aastal koos ema Tatjanaga ette Saaremaalt pärit polaarkapten Karl Jõgi haua korrastamise Neevalinna Bogoslovski kalmistul.
” Tegin palju tööd arhiivides Peterburis, Tallinnas ja Tartus. Uurisin tema kohta artikleid vanadest ajalehtedest ja nii ma tema kohta uurimistöö tegin. Aega kulus pool aastat,” rääkis Sergei Tambi.
Enamik lektoreid rääkis huvilistele Antarktikast ja Arktikast. Emeriitprofessor Rein Vaikmaa ettekande teemaks oli “Eestlaste Arktika uuringud”.
Mitmes Antarktika ekspeditsioonis osalenud atmosfäärifüüsik Enn Kaup kõneles Eesti teadlaste tegemistest Antarktikas. Sealhulgas on olnud ka saarlasi. Nüüdne muhulane, jahtlaevaga Lennuk kaptenina ümber maakera purjetanud Mart Saarso on propageerinud Eestile oma uurimisjaama ehitamist Antarktikasse.
Küsimusele, mis tõmme eestlaste jaoks on Antarktikal, vastas Enn Kaup, et küllap on see seletatav sellega, et oleme põhjamaa rahvas. “Me tuleme seal toime. Vene impeeriumis olid balti sakslased Antarktika uurimisel juhtival positsioonil. Paljud neist olid Tartu ülikooli kasvandikud. Ka meie polaarklubi liikmete hulgas on palju Tartu ülikooli vilistlasi,” toonitas teadlane.
Elavat huvi konverentsil osalejate hulgas tekitas Kalle Kesküla ja Marja Kallasmaa koostatud suuremahuline “Saaremaa rannasõnastik”, mida autorid seal esitlesid.
Aare Laine
Seoses Antarktika avastamise 200. aastapäevaga on meie kodusaart külastanud mitmed huvilised. Nad on tulnud väga kindla sihiga külastada just Bellingshauseniga seotud paiku. Pühapäeval, 25. augustil võõrustasid Saaremaa vald ja Saaremaa Merekultuuri Selts purjelaeva „Russ” meeskonda.
Kui Eestist korraldati purjelaeva „Admiral Bellingshauseni” ekspeditsioon Valgele mandrile, siis samalaadse meresõidu teevad ka inimesed Peterburist. Antarktika avastamise 200. aastapäeval Peterburi purjejahtide ekspeditsioon reprodutseerib avastajate teekonda nii marsruudi kui ka kuupäevadega. Algas reis ju Kroonlinnast 16. juulil 2019 ja saabumine Antarktika Bellingshauseni jaama on kavandatud 20. jaanuariks 2020 – see tähendab ajaloolistel kuupäevadel, täpselt 200 aastat hiljem. Selle sõidu esimesel etapil osales ka purjelaev „Russ”. Tagasiteel Kopenhaagenist külastasid nad Saaremaad, Bellingshauseni sünnisaart.
Sisutihe ja inforohke päeva giid oli Ülo Roos, tema laialdased teadmised ja huumorimeel, köitsid seltskonda ja üksmeelselt arvati, et Saaremaa on Baltiukumi üks lemmik-külastuskohti. Tulevikus kavatsevad meremehed treeningpurjetamise programmis tutvustada Saaremaad ja teha siia ka regulaarselt reise.
Hüvastijätul Roomassaare sadamas kutsusid külalislahked purjetajad võõrustajaid laevaga tutvuma. Saaremaad meritsi külastanud mehed on 30-40 aastased ja suured meresõidu- ja ajaloohuvilised. Sellistele inimestele on Saaremaa tutvustamine puhas rõõm. Päeva aitasid korraldada Saaremaa vald ja merekultuuriselts.
Urve Vakker,
reisiseltskonnas osalenud saarlane
Kaanefotol: BELLINGSHAUSENI RADADEL: Saaremaal oli giidiks Ülo Roos (paremalt kuues). Võõrustajate hulgas olid ka Salava seltsi eestvedaja Urve Vakker (vasakul) ja Saaremaa merekultuuri seltsi juhid Astrid ja Rein Sepp (paremalt esimene ja teine). Foto autor Paul Mardi
