Press "Enter" to skip to content

Sündmused 2003

Aasta jooksul kustutati liikmete hulgast Rahvatantsuselts „Kaera-Jaan“, kuna ta tegevus oli sundlõpetatud ja Eesti Kirjastuste Liit, kellel oli liikmemaksuvõlgnevus ning kontakt katkenud. Vastu võeti 2 seltsi: Tallinna Võru Selts ning Jõgeva ajaloo- ja muuseumisõprade selts „Ambior“. Aasta lõpuks kuulus EKSÜ-sse 26 kultuuriseltsi.

14. märtsil toimunud üldkogul valiti uus 8- liikmeline juhatus. Juhatus pidas aasta jooksul 5 koosolekut, kus arutati liikmesseltside tegevuste laiendamist, riigitoetuse jagamist kultuuriseltsidele, EKSÜ suveürituste planeerimist, kultuuriseltside arengusuundi.

EKSÜ üheks suuremaks ürituseks oli 20. juulil koos J.Hurda nim.Põlva Rahvahariduse Seltsiga korraldatud Eesti ja Välis-Eesti kultuuriseltside esindajate kohtumine Põlvas, kus toimus ümarlauaarutelu kultuurimälu tähtsusest, võeti osa J.Hurda preemiate kätteandmise tseremooniast ja jälgiti dokumentaalset vabaõhuetendust „Karjapoiss jääb kuningals“. 21. juulil tutvustati välisseltside esindajatele Eesti Ajalooarhiivi ning selgitati seltsieluga seotud dokumentide hoidmise tähtsust.

Teiseks suuremaks ühisürituseks oli seltside päev Elistveres 27. augustil. Arutlusteemaks oli seltside koostöö kohalike omavalitsustega.

EKSÜ osales ESTO – 2004 ettevalmistuskomitee töös.

Sündmused 2002

Aasta jooksul võeti vastu Muuga Maanaisteselts „Eha“, Tšerepovetsi Eesti Kultuuriühing ja Tšehhi Eesti Klubi. Koostöö mittelaabumise ja liikmemaksu suure võlgnevuse tõttu arvati välja Alutaguse Kultuuriselts. Aasta lõpul kuulus EKSÜ-sse 26 kultuuriseltsi. Aasta jooksul peeti 7 juhatuse koosolekut.

Koosolekutel arutati seltsiliikumise olukorda Eestis, osaleti Eesti Kodanikuühiskonna Arengu Kontseptsiooni aruteludel, jagati riigitoetust kultuuriseltsidele, arutati ühisürituste korraldamist, lastekaitsepäeva tähistamist.

14. märtsil koostöös Vanemuise Seltsiga ja Eesti Keele Kaitse Ühinguga korraldati emakeele- päev teemal „Keelest ja meelsusest“. Samal päeval toimus ka üldkogu koosolek.
Leidis toetust, et EKSÜ algatus – lastekaitsepäeval 1. juunil üldsuse tähelepanu tõmbamiseks lastele – istutada avalikku kohta vähemalt üks puu.

Korda läks Välis-Eesti kultuuriseltside esindajatele korraldatud suvekool Tartus ja Kassinurmes 18. – 20. augustil.

27. augustil toimus seltside päev Elistveres, kus kõne all eestlaste identiteet ja Eesti Kodanikuühiskonna Arengu Kontseptsioon. Üritusel osalesid ka Ingrid Rüütel ning Riigikogu liikmed Mai Treial ja Marju Lauristin.

EKSÜ arendas aasta lõpul koostööd Rahvastikuministro Bürooga seoses krimmieestlastele jõulukingituste ja humanitaarabi kogumisega.

Sündmused 2001

Aasta jooksul suurenes liikmesorganisatsioonide arv kahe võrra – Eesti Keele Kaitse Ühing ja Sankt-Peterburi Eesti Kultuuriselts. Aasta lõpuks kuulus EKSÜ-sse 24 kultuuriseltsi. Juhatus pidas aruandeperioodil 4 koosolekut, kus arutati riigitoetuse jagamise põhimõtteid, jagati riigitoetust Eesti ja välisseltsidele, juhatuse töökorraldust, liikmemaksude skaalat ja Eesti Rahvakultuuri seaduse koostamise käiku.

17. märtsil emakeelepäeva tähistamiseks korraldati koos Vanemuise Seltsi, J.Aaviku Seltsi ja Eesti Keele Kaitse Ühinguga ettekandekoosolek teemal „Baltimaade ja Soome eesnimed 20 saj.“

14. juunil korraldati koos Vanemuise Seltsi ja ERM Sõprade Seltsiga juuniküüditamise 60 aastapäeva tähistamiseks koosolek Tartus Vanemuise teatri väikeses majas.
Augustis korraldati koos Jõgevamaa Metsaseltsiga piirkonna seltside päev Elistvere loomapargis.

Eesti rahvakultuuri arendamise eesmärgil ja koostöö süvendamiseks teiste seltsidega EKSÜ koos Eesti Kooriühingu, Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu, Eesti Kodutöönduse Edendamise Seltsi, Eesti harrastusteatrite Liidu, Eesti Filmiamatööride Liidu ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusikaseltsiga asutasid Eesti Rahvakultuuri Keskseltside Liidu.

Sündmused 2000

Aasta jooksul võeti vastu kaks kultuuriseltsi: Kambja Laulu- ja Mänguselts ning Eesti Lastevanemate Liit. Aasta lõpuks kuulus EKSÜ-sse 22 seltsi. Juhatus pidas 3 koosolekut, kus arutati Eesti Kodanikuühiskonna Arengu kontseptsiooni projekti, riigitoetuste jagamist ning Krimmi eestlaste abistamisest eriti eesti keeleõppe korraldamisel.

Otsustai ühinemise kasuks loodava Eesti Rahvakultuuri Keskseltside Liiduga.

Üldkogu koosolek toimus 11. märtsil. Samal päeval toimus ka kultuuripäevade raames keelepäev teemal „Eesti keel ja keelepoliitika“.

EKSÜ osales Eesti mittetulundusühingute ja erakondade ühise koostöökoja töös.

Sündmused 1999

Aasta jooksul kustutati liikmete hulgast 4 kultuuriseltsi (nende omal soovil): Lauluselts „Linda“, Lauluselts „Endla“, Lauluselts „Mihkel“ ja Rahvatantsu, rahvalaulu ja rahvamuusika Selts „Kägara“. Aasta lõpul kuulus EKSÜ-sse 20 seltsi.

Toimus kaks juhatuse koosolekut, kus arutati riigitoetuse jagamist kultuuriseltsidele ning edasist tegevuskava. Saadud riigitoetus võimaldas luua palgalised ametikohad: tegevjuht 0,5 ja raamatupidaja 0,5 kohaga.

25. märtsil osaleti märtsiküüditamise 50. aastapäeva koosolekul.
Üldkogu koosolek toimus 13. märtsil Viljandis. Samal päeval tähistati ka Viljandi segakoor „Koit“ 130 aastapäeva.

Jätkus endise NSV Liidu territooriumil tegutsevate Eesti seltside abistamine Kultuuriministeeriumilt saadud toetusraha jagamisega.

26. novembril sõlmisid 8 Eesti mittetulundusühenduste katusorganisatsiooni koostöölepingu, mille eesmärgiks sai tegevuse koordineerimine ja oma valdkonna tegevuse olulisematest ettevõtmistest üksteise informeerimine. Koostöölepingu üheks osaliseks sai ka Eesti Kultuuriseltside Ühendus.

Sündmused 1998

Aasta jooksul võeti vastu 4 uut liiget: Läti Eesti Selts, Eesti Kirjastuste Liit, B.G.Forseliuse Selts ning Leedu Eesti Selts. Aasta lõpuks kuulus EKSÜ-sse 24 kultuuriseltsi, neist kaks väliseesti seltsi.

Eesitati taotlus tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja saamiseks.

14. märtsil tähistati Rägaveres emakeele päeva. Peale ettekandekoosolekut jälgiti stuudioteater „Minerva“ teatrietendust „Priinimede andmise aegu“. Sama ürituse käigus viidi läbi ka üldkoosolek.

20. veebruaril kohtuti Rakke valla Hariduse Seltsiga Rakkes.

Koos Eesti Gümnasistide Liidu, Tartu Ülikooli Üliõpilasesinduse ja Vanemuise Seltsiga korraldati Eesti Vabariigi 80. aastapäevale pühendatud esseekonkurss. Konkursile laekus 168 tööd.
Juhatuse esimees ja teised liikmed osalesid kodanikeühenduste konverentsil Jänedal, tähistati Läti Eesti Seltsi 90. aastapäeva, osaleti Krimmis toimunud sealsete eestlaste esimesel kokkutulekul ning käidi Soomes (Tampere, Helsingi) sealsete seltside töökogemusi uurimas ja koostöösidemeid loomas.

Eesti Kultuuriseltside Ühenduse asutamine

Eesti Kultuuriseltside Ühendus (EKSÜ) asutati 14. märtsil 1997.a. Rägavere mõisas.

Asutajateks 19 kultuuriseltsi: Vanemuise Selts, Estonia Selts, J. Kunderi Selts, Narva Eesti Selts, Narva-Jõesuu Eestlaste Selts „Kalju“, Alutaguse Kultuuriselts, Jõgevamaa Metsaselts, Mulkide Selts, J. Hurda nim. Põlva Rahvahariduse Selts, Viljandi Kultuuriselts „Koit“, Rakke Valla Hariduse Selts, Pärnu Lauluselts „Leelo“, Lauluselts „Kuldne Kungla“, Lauluselts „Endla“, Lauluselts „Mihkel“, Rahvuskultuuri Selts „Kajakas“, Rahvatantsuselts „Kaera-Jaan“, Rahvatantsu, rahvalaulu ja rahvamuusika Selts „Kägara“ ja Lauluselts „Linda“.

1997.a. mais võeti liikmeks Johannes Aaviku Selts. Seega aasta lõpuks kuulus EKSÜ-sse 20 kultuuriseltsi.

Valiti juhatus järgmises koosseisus: Valter Haamer (Vanemuise Selts), Evald Kampus (Vanemuise Selts), Anu Kaal (Estonia Selts), Ants Liimets (Narva Eesti Selts), Endla Müür (Narva Eesti Selts), Andres Marand (Viljandi Kultuuriselts „Koit“), Meelika Mardim (Viljandi Kultuuriselts „Koit“), Erna Vilu (Juhan Kunderi Selts), Valdor Liiv (Juhan Kunderi Selts), Rein Vill (J.Hurda nim. Põlva Rahvahariduse Selts), Haimar Sokk (J.Hurda nim. Põlva Rahvahariduse Selts).

Juhatus pidas aasta jooksul 3 koosolekut. Mais kohtus juhatus Viljandi kultuuriseltside esindajatega ning algatati mõte esseekonkursi korraldamiseks seoses Eesti Vabariigi 80. aastapäevaga. Septembris kohtuti Pärnu linna ja maakonna kultuurijuhtidega ning arutati kultuurikorralduse täiustamise probleeme.

Kõne all oli ka Eesti Kultuuriseltside Maja Narva-Jõesuus kui koolitus- ja puhkekeskus.