Press "Enter" to skip to content

Sündmused 2000

Aasta jooksul võeti vastu kaks kultuuriseltsi: Kambja Laulu- ja Mänguselts ning Eesti Lastevanemate Liit. Aasta lõpuks kuulus EKSÜ-sse 22 seltsi. Juhatus pidas 3 koosolekut, kus arutati Eesti Kodanikuühiskonna Arengu kontseptsiooni projekti, riigitoetuste jagamist ning Krimmi eestlaste abistamisest eriti eesti keeleõppe korraldamisel.

Otsustai ühinemise kasuks loodava Eesti Rahvakultuuri Keskseltside Liiduga.

Üldkogu koosolek toimus 11. märtsil. Samal päeval toimus ka kultuuripäevade raames keelepäev teemal „Eesti keel ja keelepoliitika“.

EKSÜ osales Eesti mittetulundusühingute ja erakondade ühise koostöökoja töös.

Sündmused 1999

Aasta jooksul kustutati liikmete hulgast 4 kultuuriseltsi (nende omal soovil): Lauluselts „Linda“, Lauluselts „Endla“, Lauluselts „Mihkel“ ja Rahvatantsu, rahvalaulu ja rahvamuusika Selts „Kägara“. Aasta lõpul kuulus EKSÜ-sse 20 seltsi.

Toimus kaks juhatuse koosolekut, kus arutati riigitoetuse jagamist kultuuriseltsidele ning edasist tegevuskava. Saadud riigitoetus võimaldas luua palgalised ametikohad: tegevjuht 0,5 ja raamatupidaja 0,5 kohaga.

25. märtsil osaleti märtsiküüditamise 50. aastapäeva koosolekul.
Üldkogu koosolek toimus 13. märtsil Viljandis. Samal päeval tähistati ka Viljandi segakoor „Koit“ 130 aastapäeva.

Jätkus endise NSV Liidu territooriumil tegutsevate Eesti seltside abistamine Kultuuriministeeriumilt saadud toetusraha jagamisega.

26. novembril sõlmisid 8 Eesti mittetulundusühenduste katusorganisatsiooni koostöölepingu, mille eesmärgiks sai tegevuse koordineerimine ja oma valdkonna tegevuse olulisematest ettevõtmistest üksteise informeerimine. Koostöölepingu üheks osaliseks sai ka Eesti Kultuuriseltside Ühendus.

Sündmused 1998

Aasta jooksul võeti vastu 4 uut liiget: Läti Eesti Selts, Eesti Kirjastuste Liit, B.G.Forseliuse Selts ning Leedu Eesti Selts. Aasta lõpuks kuulus EKSÜ-sse 24 kultuuriseltsi, neist kaks väliseesti seltsi.

Eesitati taotlus tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja saamiseks.

14. märtsil tähistati Rägaveres emakeele päeva. Peale ettekandekoosolekut jälgiti stuudioteater „Minerva“ teatrietendust „Priinimede andmise aegu“. Sama ürituse käigus viidi läbi ka üldkoosolek.

20. veebruaril kohtuti Rakke valla Hariduse Seltsiga Rakkes.

Koos Eesti Gümnasistide Liidu, Tartu Ülikooli Üliõpilasesinduse ja Vanemuise Seltsiga korraldati Eesti Vabariigi 80. aastapäevale pühendatud esseekonkurss. Konkursile laekus 168 tööd.
Juhatuse esimees ja teised liikmed osalesid kodanikeühenduste konverentsil Jänedal, tähistati Läti Eesti Seltsi 90. aastapäeva, osaleti Krimmis toimunud sealsete eestlaste esimesel kokkutulekul ning käidi Soomes (Tampere, Helsingi) sealsete seltside töökogemusi uurimas ja koostöösidemeid loomas.

Eesti Kultuuriseltside Ühenduse asutamine

Eesti Kultuuriseltside Ühendus (EKSÜ) asutati 14. märtsil 1997.a. Rägavere mõisas.

Asutajateks 19 kultuuriseltsi: Vanemuise Selts, Estonia Selts, J. Kunderi Selts, Narva Eesti Selts, Narva-Jõesuu Eestlaste Selts „Kalju“, Alutaguse Kultuuriselts, Jõgevamaa Metsaselts, Mulkide Selts, J. Hurda nim. Põlva Rahvahariduse Selts, Viljandi Kultuuriselts „Koit“, Rakke Valla Hariduse Selts, Pärnu Lauluselts „Leelo“, Lauluselts „Kuldne Kungla“, Lauluselts „Endla“, Lauluselts „Mihkel“, Rahvuskultuuri Selts „Kajakas“, Rahvatantsuselts „Kaera-Jaan“, Rahvatantsu, rahvalaulu ja rahvamuusika Selts „Kägara“ ja Lauluselts „Linda“.

1997.a. mais võeti liikmeks Johannes Aaviku Selts. Seega aasta lõpuks kuulus EKSÜ-sse 20 kultuuriseltsi.

Valiti juhatus järgmises koosseisus: Valter Haamer (Vanemuise Selts), Evald Kampus (Vanemuise Selts), Anu Kaal (Estonia Selts), Ants Liimets (Narva Eesti Selts), Endla Müür (Narva Eesti Selts), Andres Marand (Viljandi Kultuuriselts „Koit“), Meelika Mardim (Viljandi Kultuuriselts „Koit“), Erna Vilu (Juhan Kunderi Selts), Valdor Liiv (Juhan Kunderi Selts), Rein Vill (J.Hurda nim. Põlva Rahvahariduse Selts), Haimar Sokk (J.Hurda nim. Põlva Rahvahariduse Selts).

Juhatus pidas aasta jooksul 3 koosolekut. Mais kohtus juhatus Viljandi kultuuriseltside esindajatega ning algatati mõte esseekonkursi korraldamiseks seoses Eesti Vabariigi 80. aastapäevaga. Septembris kohtuti Pärnu linna ja maakonna kultuurijuhtidega ning arutati kultuurikorralduse täiustamise probleeme.

Kõne all oli ka Eesti Kultuuriseltside Maja Narva-Jõesuus kui koolitus- ja puhkekeskus.