Press "Enter" to skip to content

Sündmused 2007

Aasta jooksul võeti vastu kaks seltsi – Segakooride Liit „Helikoda“ ja Eesti Klubi. Välja arvati samuti kaks seltsi – Vana Narva Selts ja Tšerepovetsi Eesti Kultuuriühing. Aasta lõpuks kuulus EKSÜ-sse 30 seltsi.

Juhatus pidas 6 koosolekut, mille käigus arutati toetuste jagamist Välis-Eesti ja Eesti Kultuuriseltsidele, EKSÜ arengukava, eelarvet, suvist ühisüritust – seltside mõttetalgute korraldamist, informatsiooni Rahvuskaaslaste programmi konverentsist. Üks juhatuse koosolek toimus 24. jaanuaril Pärnus, kus oma tegemistest rääkisid Lauluselts „Leelo“, Lauluselts „Kuldne Kungla“ ja Rahvuskultuuriselts „Kajakas“.Samas olid kohal ka Pärnu Linnavalitsuse kultuuriosakonna ja kultuuriasutuste esindajad. Kujunes ühine aruteleu, mille keskmes oli Pärnu linna kultuurielu ja seltside osa selles.

Teine sellelaadne koosolek toimus 10. oktoobril Rakvere, kus osalesid ja andsid ülevaate oma tööst J.Kunderi Selts, Rakke Valla Hariduse Selts ja Muuga MNS „Eha“.

Suuremaks ürituseks kujunes Mändjala Kämpingus Saaremaal korraldatud suvepäev 10.-11. augustil. Mõttetalgud teemal „Kuidas ehitada kodanikuühiskonda?“ andsid mõtteerksust ning tutvumine Saaremaaga õpetas hindama seal elanud ja elavate inimeste püüdlusi ja tööd, sealne loodus avas kõigile meie kodumaa ilu.

Seoses läheneva eestlaste seltsiliikumise 150. aastapäevaga alustati seltside juhendamist arhiivide korrastamisel.

Sündmused 2006

Aasta jooksul võeti vastu Ukraina Eesti Selts. Seega aasta lõpuks kuulus EKSÜ-sse 30 seltsi. Aruandeperioodi üldkogu koosolekul valiti ka uus juhatus. Juhatus pidas 7 koosolekut. Päevakorras oli tegevustoetuste jagamine välis-eesti ja Eesti kultuuriseltsidele, välis-seltsidega tekkinud probleemid, eelarve, ühisüritused.

Sellel aastal esmakordselt hakkas EKSÜ-e juhatus koosolekuid läbi viima ka väljaspool Tartut, eesmärgiga tutvuda liikmesseltside tegevusega lähemalt. Esimene sellelaadne koosolek toimus 27. septembril Viljandis Kultuuriseltsi „Koit“ ruumides.

Teine sellelaadne juhatuse koosolek toimus Jõhvis 22. novembril, mille raames toimus ka kohtumine Ida-Virumaa kultuuriseltside esindajatega.

EKSÜ ajaloos esmakordselt korraldatud suvepäev mõttetalgute näol teemal „Kes me oleme, kuhu me minna tahame ja kuidas?“ 26. augustil Käsmus läks igati korda. Arutelul osalesid ka Agu Laius (Ühiskondliku Leppe Sihtasutus) ja Jaan Leetsaar (Eesti Akadeemiline Ühistegevuse Selts).

EKSÜ pöördumine 2006

Eesti rahvuse ja kultuuri järjepidevuse ning kestvuse eest!

Eesti rahvuse ja kultuuri järjepidevuse ning kestvuse tagamine on meie põhiseaduslik õigus ja kohustus. Nende kandjaks on iga kodanik koos kooli, kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste ning meedia ja kodanikeühendustega. (veel …)

Sündmused 2005

Aasta jooksul kustutati liikmete hulgast Eesti Lastevanemate Liit, vastu võeti Krimmi Eestlaste Tugiselts, ERM-i Sõprade Selts ja Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts. Seega aasta lõpuks kuulus EKSÜ-sse 29 seltsi.

Juhatus pidas 6 koosolekut. Arutlusteemadeks olid: tegevustoetuste jagamine välis- ja eesti kultuuriseltsidele, seltsideaasta korraldamisega seonduv, välis-eesti kultuuriseltside esindajate kokkutuleku ettevalmistamine, kuulati informatsiooni EKAKi ellurakendamise valitsuskomisjoni tööst ja EMSLi korraldatud konverentsist.

12. märtsil toimus TÜ Raamatukogu saalis ettekandekoosolek teemal „Seltsid ja eesti keel“. Samal päeval toimus ka üldkogu koosolek.

EKSÜ korraldas seltsiliikumise aasta avaürituse – ettekandekoosoleku „Ikka üheskoos“ 18. märtsil TÜ ajaloo Muuseumi valges saalis. Ettekanded olid: Millest sünnib riiklus?, „Ühistegevusest globaliseeruvas ühiskonnas“, „Eestlaste seltsiliikumise põhjused ja algus“, „Eestlaste seltsiliikumisega minevikust tulevikku“. Seltside 140 aastapäeva tähistamise aasta lõpetati mõttetalgutega 18. novembril Tartu LV saalis. Teemadeks olid: hetkeolukorrast seltsiliikumises, EKAKi ellurakendamisest, ühiskonna väärtushinnangud ja seltsid, seltsid ja raha, koostöö ja ühistegevus.

Sündmused 2004

Aasta jooksul kustutati liikmete nimekirjast Estonia Selts ning vastu võeti Tartu Esperanto Selts ja Vana-Narva Selts. Aasta lõpuks oli nimekirjas 27 seltsi.

Juhatus pidas 7 koosolekut, kus arutati Eesti Kultuurkapitali poolt eraldatud tegevustoetuse jagamist Välis-Eesti kultuuriseltsidele, riigitoetuse jagamist Eesti kultuuriseltsidele, eestlaste seltsiliikumise 140. aastapäeva tähistamist, suve tähtsamaid kultuuriüritusi, samuti osavõttu ESTO – 2004 üritustest.

13. märtsil toimus Tartu Ülikooli raamatukogu saalis emakeele päeva puhul konverents teemal „Eesti emakeeled“, kus Eestis elavad vähemusrahvuste esindajad tutvustasid oma emakeele olukorda. Samal päeval toimus ka üldkogu koosolek.

Üldlaulupidu ja –tantsupidu ning ESTO – 2004 olid suurimateks kultuuriüritusteks, milles osalesid suuremal või vähemal määral kõik liikmesseltsid.

Omal kohal oli ka 27. augustil Elistveres koos Jõgevamaa Metsaseltsiga korraldatud järjekordne seltside päev.

Küllalt palju energiat nõudis juhatuselt seltside aasta ettevalmistamine. Tehti üleskutse Eesti Vabariigi Presidendile, Riigikogule ja Vabariigi Valitsusele, kohalikele omavalitsustele ning ettevõtjatele, seltsidele, ühingutele ja teistele kodanikeühendustele, kõigile meie ühiskonna arengust huvitatuile, kutsudes 2005.aastal tähistama seltsiliikumise 140. aastapäeva.

Sündmused 2003

Aasta jooksul kustutati liikmete hulgast Rahvatantsuselts „Kaera-Jaan“, kuna ta tegevus oli sundlõpetatud ja Eesti Kirjastuste Liit, kellel oli liikmemaksuvõlgnevus ning kontakt katkenud. Vastu võeti 2 seltsi: Tallinna Võru Selts ning Jõgeva ajaloo- ja muuseumisõprade selts „Ambior“. Aasta lõpuks kuulus EKSÜ-sse 26 kultuuriseltsi.

14. märtsil toimunud üldkogul valiti uus 8- liikmeline juhatus. Juhatus pidas aasta jooksul 5 koosolekut, kus arutati liikmesseltside tegevuste laiendamist, riigitoetuse jagamist kultuuriseltsidele, EKSÜ suveürituste planeerimist, kultuuriseltside arengusuundi.

EKSÜ üheks suuremaks ürituseks oli 20. juulil koos J.Hurda nim.Põlva Rahvahariduse Seltsiga korraldatud Eesti ja Välis-Eesti kultuuriseltside esindajate kohtumine Põlvas, kus toimus ümarlauaarutelu kultuurimälu tähtsusest, võeti osa J.Hurda preemiate kätteandmise tseremooniast ja jälgiti dokumentaalset vabaõhuetendust „Karjapoiss jääb kuningals“. 21. juulil tutvustati välisseltside esindajatele Eesti Ajalooarhiivi ning selgitati seltsieluga seotud dokumentide hoidmise tähtsust.

Teiseks suuremaks ühisürituseks oli seltside päev Elistveres 27. augustil. Arutlusteemaks oli seltside koostöö kohalike omavalitsustega.

EKSÜ osales ESTO – 2004 ettevalmistuskomitee töös.

Sündmused 2002

Aasta jooksul võeti vastu Muuga Maanaisteselts „Eha“, Tšerepovetsi Eesti Kultuuriühing ja Tšehhi Eesti Klubi. Koostöö mittelaabumise ja liikmemaksu suure võlgnevuse tõttu arvati välja Alutaguse Kultuuriselts. Aasta lõpul kuulus EKSÜ-sse 26 kultuuriseltsi. Aasta jooksul peeti 7 juhatuse koosolekut.

Koosolekutel arutati seltsiliikumise olukorda Eestis, osaleti Eesti Kodanikuühiskonna Arengu Kontseptsiooni aruteludel, jagati riigitoetust kultuuriseltsidele, arutati ühisürituste korraldamist, lastekaitsepäeva tähistamist.

14. märtsil koostöös Vanemuise Seltsiga ja Eesti Keele Kaitse Ühinguga korraldati emakeele- päev teemal „Keelest ja meelsusest“. Samal päeval toimus ka üldkogu koosolek.
Leidis toetust, et EKSÜ algatus – lastekaitsepäeval 1. juunil üldsuse tähelepanu tõmbamiseks lastele – istutada avalikku kohta vähemalt üks puu.

Korda läks Välis-Eesti kultuuriseltside esindajatele korraldatud suvekool Tartus ja Kassinurmes 18. – 20. augustil.

27. augustil toimus seltside päev Elistveres, kus kõne all eestlaste identiteet ja Eesti Kodanikuühiskonna Arengu Kontseptsioon. Üritusel osalesid ka Ingrid Rüütel ning Riigikogu liikmed Mai Treial ja Marju Lauristin.

EKSÜ arendas aasta lõpul koostööd Rahvastikuministro Bürooga seoses krimmieestlastele jõulukingituste ja humanitaarabi kogumisega.

Sündmused 2001

Aasta jooksul suurenes liikmesorganisatsioonide arv kahe võrra – Eesti Keele Kaitse Ühing ja Sankt-Peterburi Eesti Kultuuriselts. Aasta lõpuks kuulus EKSÜ-sse 24 kultuuriseltsi. Juhatus pidas aruandeperioodil 4 koosolekut, kus arutati riigitoetuse jagamise põhimõtteid, jagati riigitoetust Eesti ja välisseltsidele, juhatuse töökorraldust, liikmemaksude skaalat ja Eesti Rahvakultuuri seaduse koostamise käiku.

17. märtsil emakeelepäeva tähistamiseks korraldati koos Vanemuise Seltsi, J.Aaviku Seltsi ja Eesti Keele Kaitse Ühinguga ettekandekoosolek teemal „Baltimaade ja Soome eesnimed 20 saj.“

14. juunil korraldati koos Vanemuise Seltsi ja ERM Sõprade Seltsiga juuniküüditamise 60 aastapäeva tähistamiseks koosolek Tartus Vanemuise teatri väikeses majas.
Augustis korraldati koos Jõgevamaa Metsaseltsiga piirkonna seltside päev Elistvere loomapargis.

Eesti rahvakultuuri arendamise eesmärgil ja koostöö süvendamiseks teiste seltsidega EKSÜ koos Eesti Kooriühingu, Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu, Eesti Kodutöönduse Edendamise Seltsi, Eesti harrastusteatrite Liidu, Eesti Filmiamatööride Liidu ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusikaseltsiga asutasid Eesti Rahvakultuuri Keskseltside Liidu.

Sündmused 2000

Aasta jooksul võeti vastu kaks kultuuriseltsi: Kambja Laulu- ja Mänguselts ning Eesti Lastevanemate Liit. Aasta lõpuks kuulus EKSÜ-sse 22 seltsi. Juhatus pidas 3 koosolekut, kus arutati Eesti Kodanikuühiskonna Arengu kontseptsiooni projekti, riigitoetuste jagamist ning Krimmi eestlaste abistamisest eriti eesti keeleõppe korraldamisel.

Otsustai ühinemise kasuks loodava Eesti Rahvakultuuri Keskseltside Liiduga.

Üldkogu koosolek toimus 11. märtsil. Samal päeval toimus ka kultuuripäevade raames keelepäev teemal „Eesti keel ja keelepoliitika“.

EKSÜ osales Eesti mittetulundusühingute ja erakondade ühise koostöökoja töös.

Sündmused 1999

Aasta jooksul kustutati liikmete hulgast 4 kultuuriseltsi (nende omal soovil): Lauluselts „Linda“, Lauluselts „Endla“, Lauluselts „Mihkel“ ja Rahvatantsu, rahvalaulu ja rahvamuusika Selts „Kägara“. Aasta lõpul kuulus EKSÜ-sse 20 seltsi.

Toimus kaks juhatuse koosolekut, kus arutati riigitoetuse jagamist kultuuriseltsidele ning edasist tegevuskava. Saadud riigitoetus võimaldas luua palgalised ametikohad: tegevjuht 0,5 ja raamatupidaja 0,5 kohaga.

25. märtsil osaleti märtsiküüditamise 50. aastapäeva koosolekul.
Üldkogu koosolek toimus 13. märtsil Viljandis. Samal päeval tähistati ka Viljandi segakoor „Koit“ 130 aastapäeva.

Jätkus endise NSV Liidu territooriumil tegutsevate Eesti seltside abistamine Kultuuriministeeriumilt saadud toetusraha jagamisega.

26. novembril sõlmisid 8 Eesti mittetulundusühenduste katusorganisatsiooni koostöölepingu, mille eesmärgiks sai tegevuse koordineerimine ja oma valdkonna tegevuse olulisematest ettevõtmistest üksteise informeerimine. Koostöölepingu üheks osaliseks sai ka Eesti Kultuuriseltside Ühendus.