Sevastopoli linna Rahvusseltside Ühenduse heaks traditsiooniks on iga-aastane temaatilise õhtu läbiviimine, mis on pühendatud rahvusvahelisele emakeele päevale 21. veebruaril.
Posts published in “Järelkaja”
Jutt Tõnu Tepandiga veebruari Tartu Folgiklubis 2021. Audiona
Tampere Eesti Klubi üheks põhikirjaliseks tegevuseks on eesti rahvakommete, toidukultuuri ja traditsioonide hoidmine.
11. veebruaril toimus Peterburis Rahvuskirjanduste Raamatukogus (Sadovaja 33) raamatuillustratsioonide näituse “Eesti 25 kauneimat raamatut 2019” avamine. Näituse korraldaja on Eesti suursaatkonna kultuurinõunik Dmitri Mironov. Üritus valmistati ette koos Peterburi Eesti Kultuuri Seltsi ja Peterburi peakonsulaadiga.
21. veebruaril on rahvusvaheline emakeelte päev. Sellega seoses korraldab Karjala Vabariigi Administratsioon kohalike rahvuste emakeelsete luuletuste lugemise.
Jakob Hurda surma-aastapäeval 13. jaanuaril on Jakob Hurda nimelise Põlva Rahvahariduse Seltsi liikmetel kenaks traditsiooniks suurmeest mälestada. Tavaliselt järgneb mälestushetkedele Jakob Hurda mälestussamba juures kogunemine siseruumides, mis seekord ära jäi. Aga miski ei takistanud värskes õhus esitlemast Põlvamaa kodulookogumiku “Minevikumälestusi” 5. osa.
Teatavasti algas Narva rindel 3.jaanuaril 1920.aastal kell 10:30 Vabadussõjas vaherahu. Narvas on traditsioon, et tähistame seda meenutades Garnisoni kalmistul neid, kes selle vaherahu tagasid.
18. detsembril 2020 toimus Peterburis virtuaalses formaadis festival “Erinevuste ühtsus”. Festivali korraldaja, Peterburi Kultuuri- ja Vabaajakeskus, kutsus rahvuslikke loomemeeskondi jagama oma rahvuslikke traditsioone. Erinevad folkloorigrupid said tutvustada oma traditsioone, näidata ette mõne rahvusliku toidu valmistamist ning anda ka lühikese kontserdi. Eesti kultuuri tutvustas folkloorirühm Neevo.
Sel ajal kui Eesti Kultuuriseltside Ühendus viis läbi eestlaste ühist jõululaulmist, laulsid setud Siberis oma traditsioonilisi laule. Nimelt peeti tagant järgi mihklipäeva.
Maarja kabeli vare on märk Eesti vanimast kivist sakraalehitisest, mis on püstitatud juba 13. sajandil ja mille ehitust seostatatakse Rakvere lahinguga 13 sajandist. Viru-Nigula Hariduse Selts on soovinud anda paigale ka lisaväärtust, rajades sinna juurde huvitava puhkeala koos Maarja nimelisi taimi tutvustava kollektsiooniga.