Narvas käivitati etenduskunstide loomemaraton “TEATRIKUS”
Narvas avati 26.-27. aprillil etenduskunstide loomemaraton “TEATRIKUS”. Loomemaraton on kõikide etenduskunstide valdkondade esindajatele: sõnateatritele, tantsuteatritele, projektiteatritele, tänavakunstnikele jt. Maratoni ellukutsujaks on Narva Loomeinkubaator “Objekt”. Loomemaratoni käigus uuritakse kaasaegset teatrit ja…
viise, kuidas kaasta publikut mitte ainult etenduse ajal, vaid ka selle loomeprotsessi käigus. Vaadeldakse visuaaltehnoloogia võimalusi ja kuidas neid loomingusse integreerida. Kuidas leida tasakaal kunsti ja äri vahel – teisisõnu, kuidas jääda kunsti tehes ellu.
Maratoni kulminatsiooniks on juunis toimuv FESTIKUS – lavastuste festival, kus eksperid ja avalikkus saavad näha, mida maratoni ajal on ära tehtud ning parimaid ka autasustatakse.
Meistriklasside ja seminaride mentoriteks on professionaalsed lavastajad, näitlejad, produtsendid, valguskunstnikud, IT-ja turundusspetsialistid.
Lähemalt Narvas toimunud avakonverentsist TEATRIKUS&TechArt. Teemaks oli integratsioon ning tehnoloogia ja eriti muidugi teatri integratsioon. Imanuel Schipper Saksamaalt rääkis loomingulisest ühendusest “Rimini protokoll”, mis tegutseb Giesseni ülikooli teatriteaduste õppetooli juures, püüdes ühendada teatrit, elukunste, raadiot, installatsiooni. Samas avavad ka kunstilist poolt lavastuste näol. Imanuel näitas veidi õõvastavat videot kus laval olid näitleja ja temanäoline masin. Tulevikus ei ole tarvis ei näitlejat ega pealtvaatajat, sest selle funktsiooni võib täita inimnäoline masin.
Pea kolmkümmend aastat teatriga seotud olnud Margus Allikmaa rääkis kuidas on põimunud teater ja äri ja millised on teatri eesmärgid. Kõlama jäi mõte, et lavastus peaks ennast ise müüma. Väikeste vahepaladena näitasid TalTech-i Virumaa Kolledži tudengid tehnoloogiaalast šoud.
Moskva lavastaja ja dramaturg, Kuldse Maski laureaat Muravitski teemaks oli teater uuenenud ajas. Muravitski kasutab oma lavastuses väga huvitavaid innovaatilisi lahendusi. Lavastuses oli eeslavale tõmmatud maast laeni kile, kuna stseenis toimus toiduloopimine. Samas toimis kile omapärase filtrina, hägustades üldpilti. Kuna kile oli lavast kitsam meetri jagu, tekkis fenomen- lavale minnes oli näitleja oma tavalises liikumisrütmis, kuid kileni jõudes see aeglustus kolm korda.
Tjaša Ferme (USA) on interaktiivse teatri Transforma looja ja juht rääkis neuroteaduste ja biopotensiaali kasutamisest teatris. Meie aju toodab erineva lainepikkusega laineid, mida on võimalik elektroentsefalograafia abil võimalik registreerida ja neid kuuldavaks ning nähtavaks muuta.
Priit Raud, alates 2003 aastast rahvusvahelise teatrifestvali Baltoscandal kunstiline juht, rääkis peamiselt tantsust. Ta on Kanuti Gildi SAAL-i looja ja juht, ning oli rahvusvahelise Augusti Tantsu Festivali asutaja ja kunstiline juht.
Piip ja Tuut teatri nimel võtsid sõna Toomas Tross ja Marek Demjanov. Toomas rääkis teatri ajaloost. Tegutsetud on edukalt üle 20 aasta. 2010 aastal kolisid Piip ja Tuut oma majja. Nüüd nii omas majas kui väljaspool seda antakse ca 250 etendust aastas. Marek Demjanov rääkis teatri köögipoolest nii sõna otses kui kaudses tähenduses.
Seejärel toimus diskussioon, kus ettekandjad said veel mõne pooliku mõtte lõpuni rääkida ja publik küsimusi esitada. Helen Sildna rääkis Tallinn Music Week festivali korraldamisega seotud muredest ja rõõmudest.
Õhtu lõpetas Sven E. Kirstensen Taanist, kes on uuele nukuteatrikunstile, rituaalile ja helidisainile keskenduva teatri “Sew Flunk Flury Wit” looja ja juht, millega on esinenud Tais, Malaisias, Euroopas ja Jaapanis. Kõik osalejad võisid tema väga omanäolist nukuteatrit nautida .
Hommik algas joogaga, misjärel Artjom Garejev ja Aleksander Tavgen Vene Teatrist rääkisid tehnoloogilisest innovatsioonist teatris. Garejev on pälvinud Eesti Teatriliidu ja Kultuurkapitali parima lavastaja auhinna 2016 aastal.
Tartut esindas sellel festivalil MTÜ Akterium ja MTÜ Vilde Teater.
Üritust vedasid Jana Pavlenkova, tudeng, Prototron – tegevjuht ning Aleksandr Kutšmezov, Vene Teater – näitleja, Raadio 4 saatejuht
Teatrimaratoni edasine programm
Avaüritusest võttis osa ja ülevaate koostas
Rein Annuk, Vilde Teater
Üritusest on olemas ka videoülesvõte
Fotod: Anatoli Styf – TEATRIKUS
