22. dets. 2024

Vanemuise seltsi segakoori eestvedamisel said teoks mitmed meenutused ja kohtumised

Vanemuise seltsi segakoori eestvedamisel said teoks mitmed meenutused ja kohtumised

Detsembrikuus on mitme eesti kultuuriajaloos tähtsa tegelase sünni- või mälestuspäevad. Vanemuise Selts näeb oma missioonina käia suurmeeste jälgedes. Lisaks leidsid aset kohtumised ja leidmised ka Soomes.

1.detsembril süütasid kooriliikmed küünlad Tartu Raadi kalmistul Juhan Liivi mälestuseks, kes suri 1. detsembril 1913. 3. detsembril toimus Tartus kõneõhtu Cyrillus Kreegi sünniaastapäeva puhul. Suurmeister Cyrillus Kreek (1889–1962) õppis Peterburi Konservatooriumis 1908–1916.  Ta  on eesti muusikaloos kõige suurema teoste arvuga helilooja.

12. detsembril tähistasime laulutaat Gustav Ernesaksa 111. sünniaastapäeva.  Gustav Ernesaks valiti segakoor Vanemuine 100. sünnipäeval (1965) koori auliikmeks. Samaks tähtpäevaks kirjutas maestro koorile kantaadi „Kuulge, oh kuulge mu kõnet“ (tekst Kalevipojast). Koori albumisse kirjutas maestro järgmised sõnad: „Esimene sada! Hästi!! Ja nüüd veel ja veel ja veel!!!“

Valli Ilvik kõneles ka  Gustav Ernesaksa õpilasest (RAM-i kauaaegsest dirigendist) Kuno Arengust.  Ja muidugi keskendusime Tartu maestrole Uno Uigale, kelle mälestuskontserdiks valmistume hoolega.

14.–15. detsembril viibisime laulumatkal ja uurimisreisil Soomes. Viibisime Oskar Kallase (150 aastat sünnist) jt Eesti diplomaatide radadel Helsingis ja  Espoos. Meiega liitusid ka neli Läti muusikut. Oma reisi jooksul kõndisime Oskar ja Aino Kallase, Eduard Vilde,  Friedebert  Tuglase, Gustav Suitsu jt eestlaste radadel Helsingis. Teejuhiks oli Seppo Zetterberi  raamat „Kultuuria ja kumouspuuhia“ (eesti keeles Kultuurisillad; 2013).

Kahe päeva jooksul said teoks kohtumised Soomes elavate eestlastega. Vestlesime tänasest kultuurielust ja tegemistest, aga ka 20. sajandi eestlastest, kes Helsingis ja mujal Soomes elasid.

15. detsembril  kanti Espoonlahti kirikus (Espoos) Eesti, Soome ja Läti muusikute esituses ette  John Rutteri  „Mass of the Children“. Juhatas Paul Purga (Helsingi), orelil Viivika Oksanen (Helsingi), solistid Laili Jõgiaas ja Atlan Karp (Tartu). Suurkoori moodustasid segakoorid Siller, Vanemuine ja  Bangotne (Riia, Saulkrasti). Kontserdiga sa loodud  õdus jõulueelne meeleolu. Projekti toetasid Tartu Kultuurkapital ja Tartu linn.

Jõululaupäeval, Lydia Koidula 176. sünnipäeval kogunesimeTartus Koidula-Jannseni skulptuuride juures, süütasime küünlad ja lugesime poetessi luulet. Seejärel süüdati küünlad Raadi kalmistul Jannsenite rahulas, Juhan Simmi, August Wiera, Henrik Koppeli, Friedrich Robert Faehlmanni, Richard Ritsingu, Indrikis Žile, Aino ja Elmar Järvesoo, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi, Betti Alveri,  Heiti Talviku, David Otto Wirkhausi, Adalbert Hugo Willigerode,  Matthias Johann Eiseni, Linda ja Harald Tammuri, Johannes Voldemar  Veski, Karl Menningu, August Weizenbergi, Jakob Hurda, Karl Eduard  Söödi, Rudolf Kallase, Miina Härma, August Kitzbergi, Ado Reinvaldi, Anna Haava, Peeter Somelari, Valdeko Tusti, Amalie Konsa, Endel Taniloo ja  Leonhard Neumanni kalmudel.

Tartu Pauluse kalmistul mälestasime Eduard Oja, Oskar Lutsu, Evi Silma, Ruti Kamlat ja Uno Arrot. Hingeküünlad särasid Tartus Jaani kalmistul Mihkel Veske, Hugo Treffneri ja Karl August Hermanni kalmudel.

Rõngu kalmistul austasime Aleksander Lätet, Valka kalmistul Jānis Cimzet, Elva kalmistul Leopold Hanseni, Maimu Sirelit ja  Ants Sööti, Viljandi vanal kalmistul Friedrich Kuhlbarsi, Haapsalu kalmistul Cyrillus Kreeki  ja Ernst Ennot, Suure-Jaani kalmistul Mart Saart, Johann Kölerit, heliloojaid Kappe ja  August Pettineni.

Tallinnas Metsakalmistul põlesid küünlad Lydia Koidula, Gustav Ernesaksa, Paul  Kerese, Georg Otsa, Lennart Meri ja Konstantin Pätsi rahulas. Kokku mälestasime 55 Eesti suurmeest ja suurnaist. Sügav kummardus neile tehtu eest!


Veebruaris 2020 külastab segakoor  Vanemuine  Peterburgi, andes kontserdi Jaani kirikus.
2020. aastal tähistatakse Peterburi Jaani kiriku 160. aastapäeva, meie koorid aga tähistavad 155. sünnipäeva (asutatud 1865).

Egne Raamat
Valli Ilvik