Press "Enter" to skip to content

Uudis on postitatud rubriigis “E-raamat”

EKSÜ esimese oma raamatu trükifail sai valmis

Käesolev raamat kajastab kokkuvõtlikult Eesti Kultuuriseltside Ühenduse ja liikmesseltside tegevust 2016. aasta, mõnel juhul ka 2017. aasta lõpuni. Hoolimata sellest, et kõik ülevaated ei ole koostatud ühtlase põhjalikkusega, leidub igas neis fakte, mis väärivad tähelepanu ja süvenemist. Toimetajad on jätnud muutmata kirjutiste stiili ja ülesehituse: eesmärgiks on iga seltsi või ühenduse eripära, keelekasutuse, väljenduslikkuse ja põhjalikkuse esiletoomine ning säilitamine.

Raamatu sisu on allalaetav siit: eksy-raamat-finale

 

 

Eestlased kaugel idas – väljarändamisest assimileerumiseni

20. sajandi algul jõudsid riigi toel Kaug-Itta esimesed eestlastest kalurid, et
oma uues kodus parema elujärje poole liikuda. Ümberasunud eestlased panid
aluse organiseeritud kalapüügile. Merenduse kõrval hariti maad, renditi seda
välja hiinlastele ja korealastele, kasvatati vilja, rajati viljapuuaiad. Ehitati
üles Eesti külad Jaapani mere rannikul, edenes kultuurielu, eesti lapsed said
hariduse eesti keeles- mäetagused

Avaldame siinkohal Ivo Pauluse teise kirjutise Kaug-Ida eestlaste saatusest ja lisame ka tema poolt 2005 aastal tehtud galerii.

 

Kaug-Ida eestlased: kohanemine, identiteet, assimileerumine

Et maailm on endiselt jagunenud mitte-demokraatlikuks idaks ja demokraatlikuks lääneks, siis olen oma uuringuteks valinud just ida pool elavad eestlaste järeltulijad, kes on paljude eestlaste jaoks omandanud negatiivse tähenduse nn. „venemaa-eestlaste” või „jeestlaste” näol, kes saadeti kodumaale uut nõukogude korda tooma. Sageli oli tegu täiesti venestunud eestlaste järeltulijatega, kommunistidega, kes ei osanud pahatihti isegi eesti keelt, või kui oskasid, siis vigadega; ent teisalt oli nendehulgas palju just keeleoskajaid, kes sellega lunastasid sõidupileti ENSV-sse.

Siberi eestlastest mööda minnes, on minu eriliseks huviobjektiks Kaug-Ida eestlased, ehk siis Ussuurimaa eestlased. Sealt, Liivikülast on pärit ka minu vanaisa. Pikemalt – Magistritöö

Avaldame siinkohal autori, Ivo Pauluse, loal tema magistritöö Kaug-Ida ja Vladivostoki eestlastest. Käsikirja saime autori käest.

Eesti küla Türgis

Küsime endilt tihti, kas on maailmas niisugust nurka, kus ei leidu eestlasi?
Koju naasnud pikamaareisijate juttudest selgub, et neid tõepoolest leidub peaaegu kõikjal.

Noor kirjanik ja soome-ugri keelte üliõpilane Lundis Aarand Roos koges seda isiklikult ka Türgis, kus ta viibis kogu suve kestel. Ta ei kohanud mitte ainult üksikuid juhuslikke sõja tõttu sinna sattunud või ametisse tulnud eestlasi, vaid põliseid elanikke — ta leidis Türgist terve eesti küla! Allpool kirjutab ta Türgi eestlastest Eesti Päevalehele.

Pikemalt siit:

Originaalviide: http://ida.aule.ee/

Väike Eesti „riik” Gruusias

„90-ndate aastate algul, Abhaasia sõja ajal siirdus Eestist oma ajaloolisele kodumaale ligi kaks tuhat eestimaalast,” ütleb Regina Kahhidze. Eesti diasporaa koosneb erinevatest inimestest, enamasti nendest, kes on Eestis õppinud või kunagi seal elanud.

Tänapäeval tuleb Gruusiasse üha enam ja enam eestlasi — põhiliselt need, kes siin pere loovad. „Me püüame aidata siia saabunutel Gruusias kohaneda. Korraldame mitmesuguseid üritusi, kontserte, tähistame eesti rahvuspühi — tublisti aitab meid Eesti saatkond Gruusias, mis avati
1992. aastal,”kõneleb Kahhidze.

Pikemalt siit: 

Originaalviide: http://ida.aule.ee/

Mõned killud Allmäe küla ajaloost Põhja-Kaukaasias.

Kallis lugeja, võib olla mõnele teist ei ütle need kirjapandud mälestuskillud Allmäe külast
esmapilgul suurt midagi, kuid Põhja-Kaukaasia eestlastele on see mitme põlvkonna esivanemate
elatud ja elamata jäänud elu ja saatus, see on killuke meie rahva saatusest ja ajaloost. Seda peab
teadma ja seda vajab eestlane, et osata õigesti hinnata oma maa praegust iseseisvust ja inimeste
vabadust ning olla valmis oma isamaad ja oma kodu ka kaitsma.

(veel …)