Peterburi Teataja septembrikuu 2019 numbrit saab lugeda siit: Peterburi_Teataja_80_VEEB
Posts published in “E-raamat”
Ilmunud on Peterburi Teataja juunikuu number, kus on sees ka laulupeo kajastus ning mitmed muud olulised selle poolaasta teemad. Ajaleht on kakskeelne.
Ükskõik, kus ma ka elaksin, jääb kõik eestlasena läbielatu ja praegu Eestis toimuv osakeseks minust, selle meenutamine ja mõnikord uuesti oma kogemusest mõeldes, taasloon end eestlasena. Minu eestlus ei lõppe, ei seisa paigal, elan selles edasi.
Samavõrd kui Eestis toimuv ja Eesti riigi käekäik, läheb mulle korda Leedu riigi saatus. Teen oma väikeseid tegusid edasi, lootes, et need aitavad midagi parendada kummaski riigis.
Täiendame EKSÜ e-raamatukogu ning avaldame siinkohal pr Aino Kiiveri ja Tveri Eesti Seltsi loal Nurmekunde (Tverimaa) eestlaste ajalugu puudutava raamatu. (veel …)
Valmis on saanud Eesti Kultuuriseltside Ühenduse 2019 aasta seinakalender. Kalender sisaldab 11 erinevat liikmesseltsi tutvustavaid fotosid nii Eestist kui välismaalt.
Arhiivis on digitaalsed materjalid Krimmi eestlaste ajalehe numbritest 1 kuni 29
aastatel 2004 kuni 2014.
Tunnustame Krimmi Eesti Seltsi ajaloo digitaalse talletamise eest 🙂
Eesti Kultuuriseltside Ühenduse esimese ajalehe “Seltsi Sõnumid” numbrit on saab nüüd lugeda ka Eesti Rahvusraamatukogu digiarhiivist.
Käesolev raamat kajastab kokkuvõtlikult Eesti Kultuuriseltside Ühenduse ja liikmesseltside tegevust 2016. aasta, mõnel juhul ka 2017. aasta lõpuni. Hoolimata sellest, et kõik ülevaated ei ole koostatud ühtlase põhjalikkusega, leidub igas neis fakte, mis väärivad tähelepanu ja süvenemist. Toimetajad on jätnud muutmata kirjutiste stiili ja ülesehituse: eesmärgiks on iga seltsi või ühenduse eripära, keelekasutuse, väljenduslikkuse ja põhjalikkuse esiletoomine ning säilitamine.
Raamatu sisu on allalaetav siit: eksy-raamat-finale
20. sajandi algul jõudsid riigi toel Kaug-Itta esimesed eestlastest kalurid, et
oma uues kodus parema elujärje poole liikuda. Ümberasunud eestlased panid
aluse organiseeritud kalapüügile. Merenduse kõrval hariti maad, renditi seda
välja hiinlastele ja korealastele, kasvatati vilja, rajati viljapuuaiad. Ehitati
üles Eesti külad Jaapani mere rannikul, edenes kultuurielu, eesti lapsed said
hariduse eesti keeles- mäetagused
Avaldame siinkohal Ivo Pauluse teise kirjutise Kaug-Ida eestlaste saatusest ja lisame ka tema poolt 2005 aastal tehtud galerii.
Et maailm on endiselt jagunenud mitte-demokraatlikuks idaks ja demokraatlikuks lääneks, siis olen oma uuringuteks valinud just ida pool elavad eestlaste järeltulijad, kes on paljude eestlaste jaoks omandanud negatiivse tähenduse nn. „venemaa-eestlaste” või „jeestlaste” näol, kes saadeti kodumaale uut nõukogude korda tooma. Sageli oli tegu täiesti venestunud eestlaste järeltulijatega, kommunistidega, kes ei osanud pahatihti isegi eesti keelt, või kui oskasid, siis vigadega; ent teisalt oli nendehulgas palju just keeleoskajaid, kes sellega lunastasid sõidupileti ENSV-sse.
Siberi eestlastest mööda minnes, on minu eriliseks huviobjektiks Kaug-Ida eestlased, ehk siis Ussuurimaa eestlased. Sealt, Liivikülast on pärit ka minu vanaisa. Pikemalt – Magistritöö
Avaldame siinkohal autori, Ivo Pauluse, loal tema magistritöö Kaug-Ida ja Vladivostoki eestlastest. Käsikirja saime autori käest.