19. juuni 2019
Eesti kultuuri, vaimsuse ja rahvusliku kasvatuse edendamine
Ükskõik, kus ma ka elaksin, jääb kõik eestlasena läbielatu ja praegu Eestis toimuv osakeseks minust, selle meenutamine ja mõnikord uuesti oma kogemusest mõeldes, taasloon end eestlasena. Minu eestlus ei lõppe, ei seisa paigal, elan selles edasi.
Samavõrd kui Eestis toimuv ja Eesti riigi käekäik, läheb mulle korda Leedu riigi saatus. Teen oma väikeseid tegusid edasi, lootes, et need aitavad midagi parendada kummaski riigis.
Avaldame siinkohal pikaaegse Eesti Klubi liikme professor Ülo Vooglaiu loal tema käsiraamatu isemõtlejatele.
See raamat on inimesest ja mõeldud Eesti elanikele, kes tahavad olla kodanikud ja sisuliselt osaleda oma riigi hoidmises ja täiustamises. Meil kõigil on vaja teritada pilku, et märgata, mis on riigis juba hästi ning mida peaksime hoidma ja kaitsma. Märgata on vaja ka seda, mis veel väga hästi ei ole, mida oleks vaja täiustada, lisada ja millest oleks vaja vabaneda.
Täiendame EKSÜ e-raamatukogu ning avaldame siinkohal pr Aino Kiiveri ja Tveri Eesti Seltsi loal Nurmekunde (Tverimaa) eestlaste ajalugu puudutava raamatu. (veel …)
Valmis on saanud Eesti Kultuuriseltside Ühenduse 2019 aasta seinakalender. Kalender sisaldab 11 erinevat liikmesseltsi tutvustavaid fotosid nii Eestist kui välismaalt.
Arhiivis on digitaalsed materjalid Krimmi eestlaste ajalehe numbritest 1 kuni 29
aastatel 2004 kuni 2014.
Ning lähiajaloos ilmunud artikleid nende kohta
Tunnustame Krimmi Eesti Seltsi ajaloo digitaalse talletamise eest 🙂
Eesti Kultuuriseltside Ühenduse esimese ajalehe “Seltsi Sõnumid” numbrit on saab nüüd lugeda ka Eesti Rahvusraamatukogu digiarhiivist.
Käesolev raamat kajastab kokkuvõtlikult Eesti Kultuuriseltside Ühenduse ja liikmesseltside tegevust 2016. aasta, mõnel juhul ka 2017. aasta lõpuni. Hoolimata sellest, et kõik ülevaated ei ole koostatud ühtlase põhjalikkusega, leidub igas neis fakte, mis väärivad tähelepanu ja süvenemist. Toimetajad on jätnud muutmata kirjutiste stiili ja ülesehituse: eesmärgiks on iga seltsi või ühenduse eripära, keelekasutuse, väljenduslikkuse ja põhjalikkuse esiletoomine ning säilitamine.
Raamatu sisu on allalaetav siit: eksy-raamat-finale
20. sajandi algul jõudsid riigi toel Kaug-Itta esimesed eestlastest kalurid, et
oma uues kodus parema elujärje poole liikuda. Ümberasunud eestlased panid
aluse organiseeritud kalapüügile. Merenduse kõrval hariti maad, renditi seda
välja hiinlastele ja korealastele, kasvatati vilja, rajati viljapuuaiad. Ehitati
üles Eesti külad Jaapani mere rannikul, edenes kultuurielu, eesti lapsed said
hariduse eesti keeles- mäetagused
Avaldame siinkohal Ivo Pauluse teise kirjutise Kaug-Ida eestlaste saatusest ja lisame ka tema poolt 2005 aastal tehtud galerii.
Et maailm on endiselt jagunenud mitte-demokraatlikuks idaks ja demokraatlikuks lääneks, siis olen oma uuringuteks valinud just ida pool elavad eestlaste järeltulijad, kes on paljude eestlaste jaoks omandanud negatiivse tähenduse nn. „venemaa-eestlaste” või „jeestlaste” näol, kes saadeti kodumaale uut nõukogude korda tooma. Sageli oli tegu täiesti venestunud eestlaste järeltulijatega, kommunistidega, kes ei osanud pahatihti isegi eesti keelt, või kui oskasid, siis vigadega; ent teisalt oli nendehulgas palju just keeleoskajaid, kes sellega lunastasid sõidupileti ENSV-sse.
Siberi eestlastest mööda minnes, on minu eriliseks huviobjektiks Kaug-Ida eestlased, ehk siis Ussuurimaa eestlased. Sealt, Liivikülast on pärit ka minu vanaisa. Pikemalt – Magistritöö
Avaldame siinkohal autori, Ivo Pauluse, loal tema magistritöö Kaug-Ida ja Vladivostoki eestlastest. Käsikirja saime autori käest.
Küsime endilt tihti, kas on maailmas niisugust nurka, kus ei leidu eestlasi?
Koju naasnud pikamaareisijate juttudest selgub, et neid tõepoolest leidub peaaegu kõikjal.
Noor kirjanik ja soome-ugri keelte üliõpilane Lundis Aarand Roos koges seda isiklikult ka Türgis, kus ta viibis kogu suve kestel. Ta ei kohanud mitte ainult üksikuid juhuslikke sõja tõttu sinna sattunud või ametisse tulnud eestlasi, vaid põliseid elanikke — ta leidis Türgist terve eesti küla! Allpool kirjutab ta Türgi eestlastest Eesti Päevalehele.
Originaalviide: http://ida.aule.ee/
