Press "Enter" to skip to content

Posts published in “Muud e-raamatud”

Ajakiri “Mäetagused” – meie suurpeod

Meie omakultuuri suurpidude traditsioon on rikkalik teema ja sügavalt omane eesti rahvale. Mitmekesine harrastustegevus pakub ka erakordset võimalust säilitada ja edasi kanda meie rahvusliku pärandi traditsioone.

Käesoleva, 2016. aasta aprilli lõpus ilmus Eesti Kirjandusmuuseumi MTÜ Eesti Folkloori Instituudi ajakirja „Mäetagused” nr. 63, kus kuue autori artiklid käsitlevad eestlaste kultuuripärandi säilitamist ning rolli. (veel …)

Ilmavalgust nägi vadja ja isuri veebipõhine regilaulik

Vadja ja isuri regilaulude väljaandes on avaldatud valik Ingerimaal elavate läänemeresoome põlisrahvaste vadjalaste ja isurite vanu laule. Valimikust leiab laulude tänapäevased helisalvestused eesti pärimuslauljate esituses ja mõned arhiivisalvestused.

Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi eestvedamisel ilmavalgust näinud uus veebipõhine regilaulikuga saab tutvuda siin.

Ellen Napits
Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts 

KARL KADAK – Karjapoisist lubjakuningaks

„Karl Kadak. Karjapoisist lubjakuningaks” on jäädvustus Karl Kadaka elutööst ja kaasabist kohaliku eluolu ning kultuuri edendajana ning ühtlasi peegeldus tema ajast ja ühe ettevõtliku perekonna saatusest „maailmaparandajate” vahelise võitluse keeristes.

Aime Kinnep

Majandusliku mõtte arengul on tähtis koht ühiskondliku mõtlemise ajaloos. Eesti vallutamine saksa ristirüütlite poolt XIII sajandil tekitas olukorra, kus eesti rahva vaba kultuurilooline areng peaaegu seiskus. Seetõttu saab eesti majanduslikust mõttest rääkida alates XIX sajandist. Alles siis – peale pärisorjuse kaotamist – sai eesti talurahva seast esile kerkida ärksaid ja ettevõtlikke mehi, kes suutsid edukalt võistelda tollaste vanade tegijatega.

Tööstuse osatähtsus Baltimaade majanduselus oli XIX sajandi esimestel aastakümnetel väike. Põhiliseks majandusharuks oli põllumajandus. Kapitalistliku vabrikutööstuse ulatuslikumat arengut pidurdas mõisnike võim hoida enamikku talurahvast teolistena oma mõisapõldudel. Põllumajanduse muutumine järjest rohkem kaubaliseks, turule tootvaks, nii mõisa kui talumajanduse osas ning sellest tulenevalt talurahva kihistumine, lõi turu kapitalistlikule tööstusele.

Samaaegselt kujunes eesti tööjõuturg. Maata jäänud talurahvas sai odava tööjõu allikaks tööstusele. XIX sajandi keskel oli Eestis loodud juba mõnikümmend ettevõtet. Karl Kadakast kujunes üks tuntumaid majanduslikult mõtleva eesti maarahva esindajaid.

„Karl Kadak. Karjapoisist lubjakuningaks” on jäädvustus Karl Kadaka elutööst ja kaasabist kohaliku eluolu ning kultuuri edendajana ning ühtlasi peegeldus tema ajast ja ühe ettevõtliku perekonna saatusest „maailmaparandajate” vahelise võitluse keeristes. Raamat tutvustab Karl Kadaka tegevusest tulenevaid majanduslikke ja kultuurilisi mõ- jusid Rakkes ja kogu Eestis.

Aime Kinnep

VAATA RAAMATUT EKRAANIL (pdf)

(6 Mb)

“KEELEKAITSJA” – EESTI KEELE KAITSE ÜHINGU KOGUMIK NR 11/12

Tartu 2012. Peatoimetaja ja koostaja: Reet Vääri. Keelekaitsja on Eesti Keele Kaitse Ühingu (EKKÜ) kogumik, millele pani 2001. aastal aluse Tartu Ülikooli kauaaegne professor ja EKKÜ asutaja Eduard Vääri. Keelekaitsja ilmub üks kord aastas.

EESSÕNA

Keelekaitsja on Eesti Keele Kaitse Ühingu (EKKÜ) kogumik, millele pani 2001. aastal aluse Tartu Ülikooli kauaaegne professor ja EKKÜ asutaja Eduard Vääri. Keelekaitsja ilmub üks kord aastas. Käesolev Keelekaitsja 11⁄12 on kaksiknumber. Kogumikus käsitletakse eesti kirjakeelega seostuvaid probleeme ja avalikku keelekasutust – seda kõike tihedas seoses eesti kultuuriga. Eraldi rubriikides tutvustatakse EKKÜ tegevust ja olulisemaid keele- ja kultuurisündmusi.

Keelekaitsja pole suunatud pelgalt erialainimestele, vaid kõigile, kes kasutavad eesti keelt ja on osalised eesti kultuuris. Seda suunitlust silmas pidades võib Keelekaitsjat määratleda kui populaarteaduslikku ajakirja.

Keelekaitsja varasemate aastate eesmärk oli kaitsta eesti keelt ja kultuuri, suunates oma lugejaskonda parema ja teadlikuma eesti keele kasutuse poole. Nüüdseks on selgeks saanud, et selle eesmärgi saavutamiseks on vaja rohkem eesti keele huvilisi. Sestap on Keelekaitsjal vana eesmärgi kõrval ka uus – näidata eesti keele atraktiivsust, ärgitada üldist huvi eesti keele vastu, sest ainult huvi pinnalt võrsub tahe kasutada emakeelt paremini ja teadlikumalt.

Lahket lugemist soovides,
koostaja

VAATA RAAMATUT EKRAANIL (pdf)