Suvelaager innustas väliseesti noori Eestis ülikooli astuma
Augusti esimesel nädalal kogunes Tartusse suvelaagrisse 23 eesti juurtega noort vanuses 15–19 aastat, kellest kuus elavad Eestis ning 17 välismaal.
Lisaks Eestis elavatele noortele saabus Tartusse laagrilisi Austraaliast, Iirimaalt, Kanadast, Leedust, Lätist, Norrast, Saksamaalt, Soomest ja USAst.Laagri korraldas Eesti Naisüliõpilaste Selts sooviga teha omalt poolt oluline kingitus Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks ning tähistamaks ka oma 105. sünnipäeva.
“Noortelaagri korraldamise idee sai alguse ühest Eesti Naisüliõpilaste Seltsis peetud arutelust, milles tõdeti, et üheks Eesti tuleviku võtmeküsimuseks on see, kuidas eestlust enda jaoks lahti mõtestame. Sageli kiputakse käsitlema Eesti rahvastikku liiga kitsalt, võttes arvesse vaid Eesti pinnal elavad inimesed. Nii jäetakse kõrvale ligikaudu 200 000 eestlast, kes elavad võõrsil. Laagriga soovime anda oma panuse, et aina rohkem võõrsil elavaid Eesti juurtega noori seoks enda tuleviku Eestiga, tulles siia hiljem õppima, töötama või oleksid oma erialal Eesti saadikud maailmas,” selgitab laagri tausta peakorraldaja Ingi Mihkelsoo.
Eesti Naisüliõpilaste Seltsil endalgi on väga tihe seos välismaal elavate eestlastega. Nimelt on Seltsil väliskoondised Austraalias, Kanadas, USAs ja Rootsis, mille moodustasid Teise maailmasõja ajal Läände põgenenud seltsiõed. Just eksiilis hoiti elus paljud väärtuslikud traditsioonid, sh ka akadeemilised üliõpilasorganisatsioonid. Nii kunagised sõjapõgenikud, nende järeltulijad, kui ka hiljem võõrsile kolinud on Eesti Vabariigi jaoks olulised inimesed. Kuna oleme ise tudengiorganisatsioon, kellel on väga tihe side Tartu Ülikooliga, otsustasimegi just selle sihtrühma valida, kellele meil kõige rohkem pakkuda oleks.
Noored kogunesid laagrisse 31. juuli hommikul kell 8.30. Kui esimesed hetked möödusid kobamisi üksteisega tutvust tehes, siis pärast paari ühistegevust ja mängu tundus, nagu oleks kokku kogunenud rühm noori, kes sobivad üksteisega suurepäraselt. Igal laagri argihommikul ootas noori
eesti keele ja kultuuri tund, kus nad omandasid uut sõnavara, mida päeva jooksul harjutada. Kuna eesti keele tase oli noortel väga erinev, kõlas siin-seal ka inglise keelt, kuid viimaseks päevaks oli nii sõnavara kui rääkimisjulguse osas edasiminek kõigil silmaganähtav.
Laagri ajal tutvusid noored Tartu ja siinse ülikooli pakutavate võimalustega. Paljude jaoks oli positiivset üllatust pakkuv fakt, et Eestis on kõrgharidus tasuta ning sellest on võimalik osa saada ka väljastpoolt Eestit tulevatel tudengitel. Ülikooli erinevate valdkondade esindajad tutvustasid, mida meil õppida on võimalik, näitasid ruume ja laboreid. Suurimaks hitiks kujunesid Biomeedikumis olev muuseum ja Tehnoloogiainstituudi viiruste labor.
Käisime külas ka Viljandi kultuurikolledžis, kus meile tutvustati sealseid tegemisi ja õppimisvõimalusi ning Viljandi linn võlus kõiki lossimägede, rippsilla ja Paala järves ujumisega.
Eesti käsitöö lainel jätkasime ka järgmisel päeval Eesti Rahva Muuseumi külastusega, mille käigus noored tutvusid püsinäituste „Kohtumised“ ja „Uurali kajad“ ning käsitööle pühendatud ekspositsiooniga. Kirsina tordil said nad lisaks vaatamisele ka ise rahvusmotiividega kaunistatud pannilabida või salli meisterdada.
Noorte endi lemmikuteks kujunesid Endla raba külastus, kus kustumatu mulje jättis rabalaukas ujumine, õõtsikul hüppamine ning rabas valitsev vaikus ja meeleolukas õhtune lodjasõit Emajõel.
Laagri viimased päevad veetsime Seto Kuningriiki ja Lõuna–Eesti vaatamisväärsusi külastades.
Laagri lõpuks jäi mitme noore suust kõlama mõte – tahaks tulla Eestisse, kui kool või mõni muu kohustus parajasti pooleli ei oleks. Kui uued siinsed sõbrad, kaunis loodus ja suurepärased võimalused ülikoolis õppimiseks seovad vähemalt mõne laagris osalenud noortest tugevamalt Eestiga, ehk isegi toovad nad siia tagasi, siis on ka laagri korraldajate eesmärgid täide läinud.
Janne Aule
Eesti Naisüliõpilaste Selts
