Arhangelskis peeti eesti pidu

21. augusti varahommikul vurasid hotelli Pärnu ette Venderloo Veod bussid, et mahutada ca 120 reisijat ja alustada reisi Peterburi poole, et sealt edasi sõita rongiga Arhangelskisse. Tavareisist erines reis seetõttu, et „liikumapanevaks jõuks“ oli Pärnumaa Lõõtspillihaigete Seltsi ja Rahvuskultuuriselts Kirmase soov ühendada kaks üheks – näha maailma ning ise esineda ning oma rahvakultuuri tutvustada.

Eelnevalt oli kokku lepitud Arhangelski eesti seltsi Viru juhi Jüri Rebasega, et saame esineda Arhangelski uues sünagoogis Zvezda Severa.

Juba rongis ei lasknud lõõtsanaised/mehed näppudel puhata ja kui olid suuremad peatused, siis mindi perroonile, lõõtspillimuusika saatel lõid tantsijad tantsu lahti, kaasati pealtvaatajaid. Vaatajaid kogunes rongist ja ka lähedalolevaist majadest. Tagasiteel kõik kordus.

Reisiprogrammis oli linnaekskursioon, präänikumuuseumi ja vabaõhumuuseumi Malõje Korelõ külastamine, sõit Severnaja Dvinal Venemaa vanima rataslaevaga N. V. Gogol, ühine õhtusöök rahvusrestorenis Treskojed (Tursasööja). Julgemad said ka võimaluse reisida Jagrõ saarele, näha Valget merd, langetada pea aatomiallveelaev Kurski mälestusmärgi ees.

Vabaõhumuuseumisse võtsime lõõtsad kaasa, tantsijatel olid kaasas väledad jalad ning tegime sealgi kontserdi. Ja õhtuti, kui läksime kuskile õhtustama, küsisime luba ja venitasime lõõtsad laiaks. Seda tegime ka hotellis.

Arhangelski sünagoog jättis väga soliidse mulje, sealne saal olevat linna parim kontserdipaik, on olemas ka pöördlava. Kahetunnise kontserdi põhiraskuse kandsid Kirmase tantsijad, lõõtsadega tegime tantsusaateid, esines ka meie karmoškanelik. Lõõtspillidega mängisime ja laulsime vene keeles „Milenki tõ moi“. Ja kuna Pärnu on laialdast tuntust kogunud suupillipealinnana, siis oli meil välja panna suupillitriogi. Karmoshkaga esines veel eraldi lõõtspillihaigete vanim liige, 83 aastane August. Tema elurõõm ta tegutsemisind väärib tunnustust.

Lembit Link
Pärnumaa Lõõtspillihaigete seltsi liige.

Mõte Venemaale minna küpses pool aastat, mil lisaks lõõtsasõpradele saatis kutse esinema tulla ka meile Arhangelski kultuuriselts “Viru”, mille esindaja Jüri Rebane meid kogu reisi vältel oma kohalolekuga rõõmustas.

Venemaa avaruste avastamine oli paljudele esimene kogemus, mis algas sujuva piiriületusega, uudishimuliku läbisõiduga Sankt-Peterburi suunal, ööpäevase elava muusika, kaasavõetud koduste toitude degusteerimise ja põnevate vestlustega rongisõiduga Põhja-Dvina jõeäärsesse linna.

Arhangelsk on tekkinud 435 aastat tagasi Ivan Groznõi käsul, olnud pikki aastaid uks merele ja oluliseks asukohaks laevaehitusele. Tänases Arhangelskis on unustusse vajunud kaunis puitarhitektuur ja linnapilti täidavad vildakad lagunevad puumajad koos uuenduslike kõrghoonetega, kuldsete kuplitega kirikud kõrvuti tehastega, moodsad kaubanduskeskused ja sealjuures tegutsevad keldripoed. Eestlase pilgule harjumatuid kontraste leiab igal sammul. Olenemata silma jäävast erilisusest, olid kohalikud inimesed väga sõbralikud ja lahked, toit maitsev ja teenindus meeldiv.

Olles linnamelu ja olustikuga kohanenud, oli Kirmasel ja vahval lõõtsaseltskonnal võimalus ka kohalikele elanikele esineda. Esimene hoogne tantsuetendus anti 1973. aastal avatud Vabaõhumuuseumis Malõje Korelõ. Esinemispaiga tegi eriliseks Arhangelski linna ajalugu ja arhitektuuri koondav hõng, kaunid puitehitised ja meeleolukas vaatajaskond. Lisaks kohalikele muuseumikülastajatele nautisid meie esinemist veidi üle saja Eesti turisti. Teine esinemine toimus Arhangelski sünagoogis “Zvezda Severa”, mis on 2018. aasta oktoobris avatud juudi kogukonna kultuurikeskus.

Ühisel õhtusöögil kohtusime mitme kohaliku eesti kultuuriseltsi liikmega, kes eestlaste teadmised ja tähelepanuvõime Arhangelskit puudutavas viktoriinis proovile panid. Selgus, et päris palju olime jõudnud nende mõne päevaga teada saada ja meelde jätta.

Hommikupoolikul oli reisiseltskonnal võimalus seilata Dvina jõel 45 kilomeetri ulatuses teadaolevalt Venemaa vanimal allesoleval töökorras ratasaurikul N.V.Gogol, mille tehnilised omadused vist kõik laeval olnud meeskodanikud endile peensusteni selgeks tegid. Jõelt avanev vaade Arhangelskile oli taas hoopis midagi uut ja teistmoodi.

Venemaa on erinevate võimaluste maa ja nii tekkis viimasel Venemaal viibimise päeval soovijatel võimalus külastada vaid 81-aasta vanust, kesk soid ja rabasid rajatud linna Severodvinsk. Pikki aastaid oli Valge mere rannikul asuv linn suletud, võõrastel puudus võimalus sinna pääseda, sest see on paik, kus ehitatakse aatomiallveelaevu. Giidi tutvustus linna ajaloo kohta oli väga meeliköitev ja põnev.

Neli päeva Põhja-Venemaal möödusid sisukalt, teekond suvisesse Eestisse on tänaseks selja taga, kuid pagas täis rohkeid meenutusi, kohalikku käsitööd ja maiustusi. Rahvuskultuuriselts Kirmas tänab reisikorraldajat Venderloo Veod OÜ korralduse, Pärnumaa Lõõtspillihaigete Seltsi väsimatuid muusikuid muusikapalade ja teisi reisiselle meeleoluka kogemuse eest. Oleme südamest tänulikud Arhangelski eestlastele meie võõrustamise ja kutse eest!

Ivika Uslov
Rahvuskultuuriselts Kirmas