22. dets. 2024

Eestlased Valgevenemaal

Eestlased Valgevenemaal

☝ 2021. aasta augustis ilmus eesti kogukondade uurija ja Peterburi linna elaniku Sergei Tambi raamat, mis käsitleb Valgevenemaa eestlaste diasporaa kujunemislugu ja etnokultuurilisi iseärasusi.

320-leheküljelises teoses uuritatakse igakülgselt (esmakordselt historiograafias) asunikkude Eestimaalt ja Liivimaalt (ning samuti nende järeltulijate) eluolu, kes on alates 19. sajandist elanud valgevenelastega kõrvuti ja elavad praeguse Valgevene Vabariigis.

Siiani pole teaduskirjanduses (nii valgevene, eesti kui ka vene keeles) selleteemalisi uuringuid tehtud.

Rikkalik allikabaas (raamatu kirjutamiseks kaasas autor rohkem kui 250 allikat) võimaldas üksikasjalikult käsitleda Valgevenemaa eesti diasporaa elu huvitavaid lehekülgi.

Väljaande eripära seisneb selles, et autor kasutas rikkaliku valiku haruldasi arhiivimaterjale Valgevene Rahvus Ajalooarhiivist, Viciebski oblasti Riigiarhiivist, Eesti Rahvusarhiivist, samuti materjale eesti perioodikast (ajalehtedest “Koit” , “Postimees”, “Päevaleht”, “Rahva Hääl”, “Sakala”, “Uus Aeg”, “Edasi”). Sellega seoses on Sergei Tambi teinud märkimisväärse töö, et tuvastada ja süstematiseerida selliseid materjale sõjaeelses perioodikas.

Väljaanne sisaldab arhiividokumente ja pilte (raamatus on kokku 150 illustratsiooni), mis kajastavad Valgevenemaa eestlaskonna kujunemist ja arengut. Paljud dokumendid ja fotod avaldatakse esimest korda.❗ Venemaa Keisririigi esimese üldrahvaloenduse (1897. a.) andmetel elas Viciebski kubermangus 907 eestlast, Mahiloŭ’i kubermangus – 662 ja Hrodna kubermangus – 118 eestlast. 1926. aasta üleliidulise rahvaloenduse andmetel elas Valgevene NSV-s 967 eestlast, Viciebski okrugis oli tollal ajal 618 eestlast. 1999. aasta rahvaloenduse andmetel oli Valgevene Vabariigis 664 eestlast ning 2009. aasta rahvaloenduse andmetel elas selles riigis 407 eestlast.

Raamatu esimene osa (“Uue elu otsimisel…”) räägib eesti asunike elust üldiselt: massilise ümberasustamise põhjustest Venemaa Keisririigi Balti kindralkubermangudest Venemaa sisekubermangudesse; selles osas antakse asunike arvu erinevatel aegadel, kirjeldatakse nende majanduslikku struktuuri ja eluviisi uutes elukohtades, räägitakse taludest, traditsioonidest ja tavadest, emakeele säilitamisest, usuelust, eesti koolidest ja ühiskondadest, põlisasustamise poliitikast ja leninliku rahvuspoliitikast, kultuuri- ja haridustegevusest, kolhoosielust, eestikeelsest trükkimisest.

Raamatu teine osa (“Valgevenemaal”) käsitleb eestlaste ümberasumisest Valgevenemaale (on toodud vastava asulate loetelu). Siin räägitakse ka eestlaste alametnosest – Ludza eestlastest (lutsi maarahvast; nad elasid Viciebski kubermangu koosseisu kuulunud (kuni 1917. aastani) Ludza linna ümbruses, samuti räägitakse Gorbava eestlastest (sõjaeelsetel aastatel oli Gorbava küla Lozna oblastis suurim eesti diasporaa Valgevene NSV-s), samuti tuntuim eestlasest, Gorbava külas sündinutest Artur Vader’ist (aastatel 1970-1978 oli ta Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees). Väljaandes leiab lugeja info nende eestlaste kohta, kes on asunud elama Minski linna, Barseeva ja Bandorõ küladesse (Lozna piirkonnas), Berastcenava mõisasse (Orša piirkonnas), ning ka teistesse asulatesse.

Raamat sisaldab materjale, mis on seotud kuulsate eestlaste elu- ja tegevusega Valgevenemaal (kirjanik Oskar Luts, topograaf Peeter Päts, arst Viktor Lindenberg jt). Raamatu lisades, mis on jagatud mitmeks teemaplokiks, on huvitavad ja väärtuslikumad mälestused Valgevenemaale rännanud eestlaste järeltulijatest (Elfrida Kuljus ja Svetlana Kuprjanova), ning ka värvilised vanad pildid nende perekonnaarhiividest, mis oli raamatu autorile üle antud.

Raamat on mõeldud ajaloo ja etnograafia valdkonna spetsialistidele, kuid pakub huvi ka paljudele lugejatele, kes pole ajaloo ja etnilise kultuuri suhtes ükskõiksed.

Lähiajal jõuab raamat, mis on kirjutatud vene keeles, Tallinna, Minski, Viciebski, Lozna, Peterburi, Moskva ning teiste Eesti, Valgevene ja Venemaa linnade raamatukogudesse.

Tambi Sergei. Eestlased Valgevenemaal. – Peterburi: Piter, 2021. – 320 lk. (ISBN: 978-5-4461-1880-9). Tiraaž 200 eksempari.