Põlva Rahvahariduse Selts 115
20. novembril tähistati Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuse kohvikus kodulookonverentsiga Põlva Rahvahariduse Seltsi 115. sünnipäeva.
Sajand kestnud vaid aastat seitse,
üle maa rullunud revolutsioon,
hullunud, verine teine.
Kas möllust kasu ka oli?
Kõlas algul kui illusioon:
rahvast harida vaja on,
haridusselts selleks sobiv vorm!
Ka oli see pete või tõsi,
seda me enam ei küsi,
sest loodud sai selts keset Põlvat,
Maarjaorgu, kesk kauneid nõlvaid.
Üks mees, nii andekas-vahva,
tuli Metste poolt, nimeks Jaan Vahtra.
Lõi põhikirja ja näitlemist juhtima asus,
tema ja kaaslaste vaev kuhjaga ära tasus.
Lendas Vahtra kõrgkaarega muusade ilma,
kuid seltsist ei jäänud rahvas ilma.
Leerimaja küll uhke ja kena,
no seltsimaja on enam!
Peremehed lõid tegusalt mesti,
aastat pool vaid ehitus kestis!
Johan Semm, mees tubli ja terane,
eks tema tee viinudki Riigikokku,
kirjasõnasse muhedalt raius kõik,
mis puutus ehituslukku.
Näitemäng seltsis kui tammine,
Eduard Tamm aina näitles ja lavastas.
Rahva mällu jäi hoopis Jürina,
õilsa varga roll õige nime viis minema.
Peeti kursusi, pidusid aastakümnete kestel,
jagas lugemislaud hõrku vaimunestet,
einelaud hüva rooga ja keelekastet.
Laulurahvas õlg-õla kõrval
vallutas majataguse nõlva.
Kahjuks aeg pöördus
ja sulgus uks,
kuid palju head ulatus üle aja
ja uks ei jäänudki lukku:
aastakümneid kultuurimaja
Põlva rahva tõi kokku.
Kõlas lauluviis,
tantsujalg sahises.
Näitekunst järjele jäi,
Tamme Jürigi kaasa lõi!
(Külli Ots)
Kõigepealt tervitas kokkutulnuid seltsi esimees Tiia Viilu, kes andis edasi ka Eesti Kultuuriseltside Ühenduse auesimehe Valter Haameri ja Kunderi rahvakooli (Rakvere) tervitused.
Tiia Viilu rõhutas, et jätkumas on traditsioonilised tegevused, aga kavas on ka uusi algatusi, ja soovitas seltsi tegemistel silm peal hoida.
Seejärel andis üritust juhtinud Jan-Mattias Kottise lühiülevaate seltsi 33-aastasest tegevusest (1907-1940). Seltsi asutamiseks andis Liivimaa kuberner loa 5. juulil 1907. aastal. Selts kogunes avakoosolekule 23. septembril samal aastal Põlva leerimajas (kuupäevad on vana kalendri järgi).
27. novembril 1995 loodi kultuurikeskuses Jakob Hurda nimeline Põlva Rahvahariduse Selts, omaaegse seltsi aadete kandja ja tegevuse jätkaja.
Põhiettekande „Koolivennad Johan Semm ja Jaan Vahtra Põlva kultuuriloos“ pidas Põlva lähedalt Vanakülast pärit ajaloolane Kersti Taal. Lisaks koolivendlusele sidus mehi töö Põlva Rahvahariduse Seltsi rajamisel, nad olid tegevad ka seltsi näitejuhtidena. Mõlema tee viis Põlvast kaugemale. Jaan Vahtrast sai tunnustatud kunstnik ja kirjanik, Johan Semmist ajakirjanik ja poliitik. Loomult olid nad vastandid: Vahtra boheemlane, Semm majandusmees. Ühisteks jooneks olid aga vembuvalmidus ja huumorimeel.
Ettekande järel said sõna külalised. Põlva abivallavanem Koit Nook õnnitles seltsi vallavalitsuse poolt ja andis üle kultuuriminister Piret Hartmanni tänukirja. Eesti Kultuuriseltside Ühenduse poolt lausus seltsile häid sõnu tegevjuht Liina Miks. Eesti Keele Kaitse Ühingu juhatuse liige Reet Vääri rõhutas, et meie rahval on Jakob Hurda sõnade kohaselt käes aeg saada suureks vaimult.
Kehakinnituse järel vallutasid püüne lõõtsamaestro Heino Tartes ning tema jüngrid Annette Vaino (lõõts) ja Hanna-Lisete Sellis (vioola).
Konverentsi lõpul kulus ära maitsev torditükk, tort oli kingituseks vallavalitsuselt.
Konverentsi toetas Kultuuriministeerium.
Uute kohtumisteni!
Jakob Hurda nim Põlva Rahvahariduse Selts
