1944. aasta suurpõgenemise meenutusõhtu ja mälestusteenistus Tallinnas

18. septembril toimus Okupatsioonide ja vabaduse muuseumis Vabamu vestlusõhtu “Minna ei taha, kuid jääda ei saa – 1944. aasta suurpõgenemine Eestist“. Oma põgenemist Eestist meenutasid Ilvi Jõe-Cannon ja Lehti Merilo. 19. septembril toimusid 1944 a suurpõgenemise mälestusteenistused Tallinna Jaani kirikus ja üle ilma eesti kogudustes ja kogukondades.

Vabamus tegi sissejuhatuse Vabamu  näituste juht Sander Jürisson ja õhtu võttis kokku ürituse algataja Iivi Zajedova. Esinesid rahvatantsurühm Estonian Folks International ja Tallinna Liivalossi Lasteaia lapsed. Näidati Londoni Eesti Seltsi videot oma auliikmetest Londonis, kes  samuti lahkusid  Eestist suure põgenemise ajal.

Lisaks sai tutvuda näitusega „Eesti rahva riided Londonis“, mis tutvustab eesti kultuuri hoidmist võõrsil, kui Eesti oli okupeeritud. Näitus on Estonian Folksi ja Londoni Eesti Seltsi ühistöö EV100 kingituse raames.

Õhtu oli emotsionaalne ja  õdus.

Üritus on järelvaadatav.  See oli toetusüritus Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu (ÜEKN) palvel läbiviidavatele mälestusjumalateenistustele üle maailma  15.-23. septembril 2018.

Toetusürituse korraldasid Eesti Kultuuriseltside Ühenduse juhatuse liikmed Iivi Zajedova ja Evelin Siilak ning  kaasa aitas Okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu.

EV 100 raames toimus 19. septembril 2018 kell 18.00 Tallinna Jaani kirikus”Minna ei taha, kuid jääda ei saa – 1944. aasta suurpõgenemine Eestist” mälestusjumalateenistus.

Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu (ÜEKN) palvel teenisid EELKi peapiiskop Urmas Viilma, EKNi president ja EELKi peapiiskop emeeritus  Andres Põder, EAÕKi preester Justinus (Kiviloo) ja Jaani kiriku abiõpetaja Eve Kruus.

Jaani kiriku altari ette oli paigutatud lillekimp koos mälestuslindiga Eesti Rahvuskomiteelt Ühendriikides (ERKÜ).  Eriti rängast 1944. aastast möödus tänavu  juba 74 aastat – oma eluga riskides lahkus kodumaalt 80-100 tuhat inimest, kellest teadmata arv merel hukkus – võib öelda, et igas eesti suguvõsas on keegi, kes oli sunnitud küüditamise ja repressioonide hirmus põgenema. Elavalt oli meeles kommunistliku režiimi  esimese okupatsiooni julmad kuriteod. Urmas Viilma meenutas mälestuspalves oma suguvõsa juhtumit seoses põgenemisega,  mis läks kõigile südamesse.

Enne Jaani kiriku mälestusteenistuse algust lõi sobiva  atmosfääri tuntud kitarrist Tiit Peterson. Mäletusteenistus algas protsessiooni, alguslaulu, päevapalve ja pühakirja lugemisega.  Palvuste (mälestuspalvuse ajal toimus küünalde süütamine), pühakirja lugemise ja jutluse vahel kõlasid organist Tiia Tenno ja tuntud soprani Pille Lille esituses „Kui mu tee mind kodunt viib”, „Säravaim täht”, „Õnnista, Looja vaim”, „Ärkamise aeg”, “Laul Põhjamaast” ja „Hoia jumal Eestit”. Osa lauludest lauldi üheskoos.

Sõna võttis ÜEKNi esindaja Iivi Zajedova ja oma mälestusi põgenemisest rääkis Ilvi Cannon. ÜEKNi esimees Aavo Reinfeldt korraldas Jaani kirikust otseülekande, mida võis jälgida facebooki vahendusel.

Mälestusteenistusele tulnute seas oli Arnold Rüütel, Riigikogu  ja Memento liikmed, ajaloolased, ÜEKNi ja ERKÜ esindajad, kirikutegelased,  Teatriliidu liikmed ja paljud teised, keda mälestusteenistus puudutas.  Teenistus andis igaühele võimaluse minna mõttes kaasa 1944. aastal põgenenute murede, tunnete ja kartusega. Põgeneti ju jättes maha kodud, lähedased ja kõik mis seotud koduga,  teadmata kuhu jõutakse ja kas saadakse tagasi, hoides hinges sügaval armastust Eesti vastu. Pagulaseestlaste majanduslik seis oli pärast  Teist maailmasõda algtasemel. Vaatamata sellele alustati toetama eesti seltse, kultuurilist tegevust, kirikuid ja organisatsioone.  1955. aasta oktoobris  loodi New Yorgi Eesti Majas  keskorganisatsioon- Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu (ÜEKN) . Otsene tegevus hõlmas oluliste kontaktide loomist USAs ja Euroopas. Koostati arvukaid memorandumeid ja märgukirju inimõiguste ja rahvaste vabaduse teemal, loodi sidemeid ajakirjanduse ja kiriklike ning poliitiliste organisatsioonidega. Tehti Eestit ja N. Liidu okupatsiooni tutvustavat selgitustööd  Ameerika valitsusliikmetele Washingtonis.

ÜEKNi lootus on, et see muutuks iga-aastaseks tavaks nii Eestis kui mujal, kus elab eestlasi (vt ÜEKN resolutsiooni 3. 5. 2018). Selleks, et mäletada 1944. aasta põgenemise kannatusi, aga samuti tunnustada pagulaseestlaste märkimisväärset panust Eesti riigi õigusliku järjepidevuse säilimisse ja taasiseseisvumisse, on vaja lisada meie rahvuslikku kalendrisse eraldi  mälestuspäev, püstitada mälestussammas. Koolide õppeprogrammidesse on vaja viia sisse peatükid, mis selgitavad 1944 a. põgenemise põhjuseid, eestlaste hingejõudu võideldes eestluse ja EV taasiseseisvuse eest.

Mälestades põgenikke kinkis ÜEKN Tallinna Jaani kirikule orelivile, millel seisab: „ÜEKN mälestab 1944. a põgenejaid”

Laupäeval, 22. septembril kell 8.00, toimub Prahas, “Sinises majas” (Na Špejcharu 3), Jaanikabelis eestikeelne mälestusmissa.

Panid kirja Iivi Zajedova ja Evelin Siilak

Lühifilm, ühe põgenemise lugu

Jumalateenistuse kava  – suurpogenemise_aastapaev_2018

Veel infot ja fotosid:
https://www.facebook.com/events/329537531145834/permalink/331543964278524/

http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/suurpogenemise-malestuspaev-peaks-olema-riiklik-tahtpaev?id=83711147

http://www.vabaeestisona.com/index.php/eesti-uudised/9455-minna-ei-taha-kuid-jaeaeda-ei-saa-tallinnas-maelestati-1944-aasta-suurpogenemist.html

Filmis ja monteeris: Jaanus Silla

Galerii autor: Andy Billington

Galerii Tallinna Jaani kirikus toimunud teenistusest

British Collegi avamisel 22.9. Prahas, tegi iga riik oma maa tutvustuslaua. Fotodel näete Eesti lauda. Rahvariided, mis on mu vanaema tehtud,  pakkusid suurt huvi. Erilist huvi tunti rahvariide värvide valiku kohta. Maitses ka eesti leib, seda maitsti ja kiideti.

Ürituse valmistas ette Maris Paiste, kelle lapsed hakkavad käima selles koolis.