Press "Enter" to skip to content

Posts published in “ÜEKN”

1944. aasta suurpõgenemise meenutusõhtu ja mälestusteenistus Tallinnas

18. septembril toimus Okupatsioonide ja vabaduse muuseumis Vabamu vestlusõhtu “Minna ei taha, kuid jääda ei saa – 1944. aasta suurpõgenemine Eestist“. Oma põgenemist Eestist meenutasid Ilvi Jõe-Cannon ja Lehti Merilo. 19. septembril toimusid 1944 a suurpõgenemise mälestusteenistused Tallinna Jaani kirikus ja üle ilma eesti kogudustes ja kogukondades.

(veel …)

Vestlusõhtu “Minna ei taha, kuid jääda ei saa“

18. septembril 2018 kell 18:00 toimub vestlusõhtu “Minna ei taha, kuid jääda ei saa – 1944. aasta suurpõgenemine Eestist“. Oma põgenemist Eestist meenutavad Ilvi Jõe-Cannon ja Lehti Merilo. Sissejuhatuse teeb okupatsioonide ja vabaduse muuseumi Vabamu näituste juht Sander Jürisson, ja õhtu võtab kokku ürituse algataja Iivi Zajedova. See on toetusüritus Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu (ÜEKN) palvel läbi viidavatele mälestusjumalateenistustele üle maailma ajavahemikus 15-23. september. Tallinna Jaani kirikus toimub mälestusteenistus 19. septembril kell 18.00.

(veel …)

ÜEKN pressiteade

19. septembril 2018 kell 18:00 toimub Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu (ÜEKN) palvel Tallinna Jaani kirikus mälestusjumalateenistus”Minna ei taha, kuid jääda ei saa – 1944. aasta suurpõgenemine Eestist“. Teenivad EELK peapiiskop Urmas Viilma ja Eesti Kirikute Nõukogu president peapiiskop emeeritus Andres Põder. Sopran Pille Lill. Trompetil Neeme Ots. Orelil Tiia Tenno.

(veel …)

1944 aasta suurpõgenemine ja eestlaste pagulaspäeva tähistamise tähtsus.

Iivi Zajedova ettekanne Riigikogus 04.mail.2018.

2019. aasta septembrikuus möödub 75 aastat massilisest eestlaste põgenemisest naasva nõukogude terrori eest. Põgenemine oli raske nii vaimses kui ka füüsilises mõttes. See tõi kaasa täieliku elumuutuse ja lõppes paljudele traagiliselt. Siiani pole teada, kui palju põgenejaid hukkus. Paljudel tuli maha jätta kodumaa, varandus, tihti pere ja uues ühiskonnas ootasid neid ees kohanemisraskused. Alates Rootsi põgenike- ja Saksamaa DP-laagritest (kus varitses ka sundrepatrieerimine) võideldi kõikide olemasolevate vahenditega oma elu, rahvuslike veendumuste ja Eesti Vabariigi taastamise eest. Oldi kindlad, et see on ajutine minek; Lääneriigid ei jäta Eestit Nõukogude Liidu meelevalda.

(veel …)