Press "Enter" to skip to content

Eesti Kultuuriseltside Ühendus

Konverentsil saab kuulata ettekannet eestlaste suurpidudest Tšehhis

4.–5. oktoobril toimub 10 interdistsiplinaarne konverents Tšehhis, Rokycaní muuseumis. Konverentsi peaeesmärgiks on Tšehhi kõige uuemate kultuuri- ja ajaloopärandi uuringute kaardistamine.

Ettekandeid teevad eksperdid üldise ajaloo ja selle abiteadustest, samuti arheoloogiast, etnograafiast, kunstiajaloost, muusikateaduse teatriõppekavast, folkloorist, lingvistikast, kirjandusest, loodusteadustest ja muude sellega seotud erialadelt. (veel …)

Festival REGIÖÖ 23.-24. septembril Tartus

REGIÖÖ 2016 toimub 15. korda. Juubelifestivali leitmotiiv on “Ilu (on) ümberringi”, mis ajendatud aegadetagusest ja tänapäevani püsinud tundeilmast, kus ilu on kultuuriti ka regiooniti erineval moel nähtud ja loodud.

Suurte muusikapidude kõrval on RegiÖÖ pigem intiimne, võimaldades kuulajatel keskenduda esituste nüanssidele. Traditsiooniliselt on festivali fookuses eelkõige Läänemere rahvaste, aga ka kaugemate kultuuride varasemad kihistused ning eriti huvipakkuv on just ühisosa erinevate rahvaste pärandkultuurides. (veel …)

Rakke Valla Hariduse Selts tähistab aastapäeva

24. septembril tähistab Rakke Valla Hariduse Selts oma tegevuse taastamise 20. aastapäeva.

Rakke VHS on oma aastatelt juba väga väärikas, eelkäija Rakke Rahvahariduseseltsi asutamisest on tänaseks möödunud juba 102 aastat.

Eesti Kultuuriseltside Ühendus tänab Rakke Valla Hariduse Seltsi ulatusliku töö eest seltsi tegevuse taastamise järgsetel aastatel 1996 – 2016 rahva harimisel harrastustegevuse, muuseumi- ja kirjastustegevuse kaudu ning tunnustab ja tänab seltsi pikaajalist esimeest Aime Kinnepit tema järjekindla ja aktiivse seltsitegevuse korraldamise eest!

Eesti rahvamuusikast ja seltsielust välismaal

9. septembril esines Eesti Kirjandus-muuseumis eesti rahvamuusikast ja väliseestlaste seltsielust endine Indianapolise Eesti Seltsi president ja Indiana Ülikooli emeriitprofessor Ain Haas.

Tutvustades eesti rahvamuusikat välismaal mängis Ain Haas kuulajatele väikekannelt, hiiu kannelt ning torupilli.

Indianapolis tegeldaksegi palju pillimuusikaga. Põhjus on selles, et kuna seal on vähe eestlasi, siis koorimuusikaga ja rahvatantsuga ei saa tegeleda, küll aga pillimuusikaga.

Ain Haas mängib ise väikekannelt, suurt kannelt ehk rahvakannelt, hiiu kannelt ja torupilli. Torupillimängijaid on välismaal vähe, ainult mõned.

Ain Haas tutvustas ka kannelde valmistamist ja neil mängimise õpetamist. (veel …)

Seminar „Kultuuriseltsid ja EV 100″

9. septembril 2016 toimunud seminaril olid käsitletavateks teemadeks üleilmne Eesti veeb “Minu Inimesed” ja eesti kultuuritegelaste mälupanga koostamine. Ettekandjateks olid Rain Ots ja Kärt Summatavet. (veel …)

Uus regilaulik nägi ilmavalgust

Regilaulik “Laula, laula, suukene, liigu linnukeelekene” toob lugejate ette regilaule Rakke ümbrusest: Koeru ja Simuna kihelkondadest.

Loodetavasti jõuavad kogumikus avaldatud regilaulud taas ettekandmisele. Kui rahvas kaasa mõtleb ja kaasa laulab, saab teoks regilaulude elule ärkamine ja nende edasiandmine järgnevatele põlvkondadele. (veel …)

Aiasõprade klubi reisisihiks oli Roellke Orhideekeskus

Kui 5 aastat tagasi Kunderi seltsi aiasõprade klubi asutatud sai, ei osanud keegi uneski näha, et selliseid reise, nagu toimus 2016. aasta suvel, ette võtma hakkame.

Aga miski pole võimatu, kui on olemas hea seltskond ja usaldusväärne ning erudeeritud reisikorraldaja. Kui lühidalt meie aiareisi sisu kokku võtta, siis programm, mille koondnimetuseks „ Lilleilu Soomes, Rootsis, Taanis ja Saksamaal“, oli järgmine: (veel …)

ERM-i sõbrad Kreekas

ERMi sõprade suvelõpu kultuurireis viis seekord Kreekasse.

Seitsme päikeselise päeva jooksul nägime silmale petlikult tillukesena tunduvat Egeuse ja Joonia merd ühendavat Korintose kanalit, 4. sajandist eKr pärit, kuid siiani oma imelise akustika säilitanud 14 000 pealtvaatajat mahutavat Epidaurose teatrit ning müstilist Mükeenet, mille ehitamisega kreeklaste endi arvates said hakkama ainult kükloobid ning kus Homerose-usku Heinrich Schliemann leidis kaevetööde käigus Agamemnoni kuldse maski ( no eksis väheke dateeringuga, aga andis inimkonnale kauni eseme imetlemiseks). (veel …)