7. mai 2021

Johannes Aaviku Seltsi veerandsada aastat

Johannes Aavik nagu paljud teised pagulasharitlased oli vene nõukogude okupatsiooni ajal persona non grata. Üksnes poolsalamisi oli võimalik tema isikut, tegevust ja ideid käsitleda.

Kui teaduslikku uurimistööd üldse õnnestus teha, siis üksnes vaevaliselt hangitud erilubadega, millega lasti raamatukogu kinnisesse salahoidlasse tutvuma mõningate Aaviku kirjutistega. Alles Eesti taasiseseisvaks mõtlemise aegu sai keelemehest jälle põhjalikumalt kõnelda – ning 26. septembril 1992 asutatigi Johannes Aaviku Selts selle hinge ja pikaaegse esimehe, nüüdse auesimehe mag Helgi Vihma eestvõttel.

Johannes Aaviku Seltsi auesimees Helgi Vihma seltsi juubeliseminaril 13. oktoobril 2017

Seltsi peamisi eesmärke on selgitada Johannes Aaviku osa eesti rahvuskultuuris, tutvustades teda keeleuuendajana, publitsistina, kriitikuna, tõlkijana, kirjastajana, kirjanikuna, seltsitegelasena, pedagoogina – ning sedakaudu laiemaltki aidata harida eesti kirjakeelt, edendada keelekultuuri. Aaviku tegevuses oli oluline koht ka soome keelel, millest ta soovitas laenata eesti keelde hulganisti sõnu (seltsi auliikme akadeemik Huno Rätsepa andmeil umbes 800) – sh aare, haihtuma, hetk, käsitlus, levima, unelm – ja muid keelendeid. Nii on seltsi tähelepanugi köitnud sugulaskeeled.

Need sihid silme ees, on korraldatud hulk kõnekoosolekuid Eesti eri paigus, ent ka Stockholmis (1993). Seltsil on läbi aastate olnud liikmeid Lätist, Soomest, Rootsist, Prantsusmaalt, Kanadast ja USA-st. Aaviku juubeliaastail on korraldatud rahvusvahelisi konverentse: koostöös Saaremaa Muuseumi ja Tallinna Ülikooliga Kuressaares „Aavik kui keeleuuendaja“ 1995, „Keelteoskus kui kultuuri osa“ 2000, „Tõlkimine kui kultuuri osa“ 2005; koos Tallinna Teadlaste Majaga „Sada aastat hiljem: keeleuuenduse poolt ja vastu“ Eesti Teaduste Akadeemia saalis 2010. Johannes Aaviku 135. sünniaastapäevale pühendet konverents „Keeleuuendus ja kirjastamine“ 2015 oli taas Kuressaare Linnateatris, toetas Eesti Kultuurkapital.

Selts on hoolitsenud Johannes Aaviku arhiivi säilimise ja tutvustamise eest, koostades mitu näitust. Eesti Kultuuriseltside Ühenduse liikmena on osaletud ühisüritustel, sh raamatunäitustel. Seltsi hoida on Johannes Aaviku autoriõigused, mille andis üle seltsi auliige fil.lic. Paul Laan, pikaaegne Aaviku pärandi hoidja Stockholmis. Tänu Paul Laanile jõudsid Eestisse tagasi ka Aaviku raamatukogu ja arhiiv, mis on talletatud Tartus Kirjandusmuuseumis. Peale ülalmainitute on seltsi auliikmeks valitud Paul Alvre (1921–2008), Pille Kippar (Tallinn), Juta Kõvamees-Kitching (Vancouver), Kaljo Käärik (1917–2008), Vahur Linnuste (Pariis), Enda Naaber (Kuressaare), Maia Randma (Tallinn), Paul Saagpakk (1910–1996), Fanny de Sivers (1920–2011) ja Eduard Vääri (1926–2005).

Seltsi 25. tegevusaasta

Avaüritusena pidasime kõnekoosoleku koos seltsi aastakoosolekuga 4. mail Tallinnas Nõmme raamatukogus. Seltsi liige, Tartu Ülikooli matemaatikust bibliofiil Tõnu Kollo tutvustas oma kodu riiuleil leiduvaid Aaviku teoseid. Mõni neist on tõeline haruldus, nagu „Keelelise Kuukirja“ number, mille kaanel tsensori käega kirjutet venekeelne ilmumisluba. Helgi Vihma esitles värsket mälestusteraamatut „Kilbaverest Siberisse”, mille ta kirjutas vanaisa Joosep Siefermanni ja tema saatusekaaslaste mälestuseks. Raamatu eellugu sai alguse 14. juunil 2007. Raamatu on küljendanud ja kaane kujundanud Jaan Saar, toimetanud Inge Leesmann. Raamatus on rohkesti pilte ja nimeloend.

Eesti Kultuuriseltside Ühenduse liikmesseltside suvepeoga rööbiti korraldet näitusmüügil „Käsitöö ja kirjasõna“ 20. mail Tõrvas oli selts väljas raamatu- ja teabelauaga. Ligiastujad said kaasa Aaviku Seltsi lühitutvustuse ja valiku Aaviku sõnu, mida uudistada või taasavastada. Raamatuist äratas kõige rohkem huvi Aaviku „Ruthi“ kaunilt kujundet eriväljaanne, mis paraku on ammu läbi müüdud.

Paides arvamusfestivalil korraldas Johannes Aaviku Selts koostöös Tallinna Ülikooli teaduskeelekeskuse ja Eesti Keele Instituudiga 12. augustil osalusdemokraatia alal arutelu „Kuidas hallata ja vallata halduskeelt?“ Arvamusfestivalil oli kahel päeval kokku 160 arutelu, meie arutelul osales umbes 30 huvilist.

Arutlusringis esindasid eeskõnelejad kolme vaatenurka: õiguskeele arusaadavuse vajadusest rääkis ka ajalukku vaadates Peeter Järvelaid Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudist; Ülo Tulik Võrumaalt kõneles kohaliku võimu esindajana enda ja oma kolleegide kogemustest, kui keeruline on saada hakkama n-ö kahe tule vahel: ühelt poolt õigus- ja haldusaktide bürokraatlik-kantseliitliku keele surve ja teisalt vajadus inimkeeli suhelda kodanikega; täpse keele vaadet pakkusid üks „Ametniku soovitussõnastiku“ koostajaid Tuuli Rehemaa ja selge keele liikumise eestvedajaid Katrin Hallik Eesti Keele Instituudist. Neljandaks tutvustasid kaasamõtlejaina asjalikult sõna võtnud kuulajaskonna seast endi kogemusi ja arvamusi kodaniku vaatenurgast. Arutelu juhtis Peep Nemvalts.

Arutelu käigus jõudsime järeldusele, et kuigi leidub ametnikke, kes suudavad kodanikule lihtsas keeles õigus- või haldusaktide sisu selgitada, on halduskeel siiski tihti raskesti mõistetav: keerukad ülipikad laused, sõnarohkus, ebatäpsed terminid jm. Liiga sageli ilmneb, et mõnd haldus- või õigusakti on tõlgendatud mitmeti ja on sisust valesti aru saadud. Valla- ja linnaelanikke kõige otsesemalt puudutava halduskeele arusaadavus – ning seda mõjutava õiguskeele selgus – on oluline demokraatliku ühiskonna toimimise eeldus. Lõppeks aitab see hoida kokku aega ja maksumaksja raha.

Sestap vajame haldusreformiga koos ühtlasi halduskeele reformi või vähemalt senisest rohkem ja järjekindlamat tähelepanu inimkeelsele haldusele. Riigi- ja kohaliku võimu ning kodanike suhtlus kujuneb arusaadavaks, kui kõik asjaosalised pürivad mõtestatud ja ladusa keeletarvituse poole. Sellele saavad kaasa aidata keeleasjatundjad ametnikke koolitades, kuid eelduseks on iga tasandi ametnike soov võimalikult inimsõbralikus keeles kirjutada ja kõnelda. Meie kõigi elu mõjutava keele selgus on demokraatliku ühiskonna sujuva toimimise eeldus ning aitab säästa aega ja maksumaksja raha.

Veerandsajandijuubelit tähistasime koostöös TLÜ teaduskeelekeskusega Tallinna Ülikoolis keeleuuenduse seminariga 13. oktoobril. Helgi Vihma mainis seminari avasõnas, et Johannes Aaviku keeleuuenduse eesmärke oli arendada eesti keelt ka teaduskeeleks, luua vajalikke oskussõnu ja edendada paindlikku sisutäpset väljendusviisi. Seminaril pidas ettekande Johannes Aaviku ladina keele õpi- ja õppepõhimõtteist dr Kaarina Rein Tartu Ülikooli raamatukogu teaduskeskusest, dr Peeter Järvelaid TLÜ ühiskonnateaduste instituudist kõneles keeleuuendajaist juristidest ja teaduskeelekeskuse juhataja dr Peep Nemvalts TLÜ humanitaarteaduste instituudist käsitles keeleuuendust ja keeleunustust. Ettekannet Mika Waltari teoste eestindustest, sh Aaviku omist, oli kavandanud Mika Waltari-seura juhatuse liige ja kunagine Aaviku Seltsi liige Anneli Kalajoki – paraku viis saatus ta Toonelasse mõni nädal enne seminari.

Uus artiklikogumik

Selts kirjastab kahte väljaandesarja: „Keeleuuenduse kirjastiku“ A-sarjas ilmutame Aaviku töid, B-sarjas kõnekoosolekute ja konverentside ettekandeil põhinevaid kirjutisi, uurimusi ja arhiivimaterjale. A-sarjas on taasilmunud E.A. Poe novellid Johannes Aaviku tõlkes 1995; pseudonüümi J. Randvere all avaldet jutustuse „Ruth“ erilises kujunduses uusväljaanne 2000, lühendanud Mati Unt, kujundanud Ruth Huimerind, Jüri Lõun, Anneliis Aunapuu; „20 Euroopa keelt. 20 Euroopa keele hääldamise reeglid eriti pärisnimede, tsitaatsõnade ning -lausete hääldamiseks“ 2005 faksiimiletrükk Helgi Vihma ja Peep Nemvaltsi eessõnaga; „Ideepe. Johannes Aaviku ideede päevik“, Helgi Vihma ja Aili Norbergi pikaaegse visa töö vili 2010, TEA Kirjastusega koostöös.

„Keeleuuenduse kirjastiku“ B-sarjas on üllitatud Helgi Vihma koostatud bibliograafia „Johannes Aavik ja eesti keeleuuendus“ 2000 ning viis köidet „Artikleid ja arhivaale“ (I 1994, II 1999, III 2004 ja IV 2012). Tänavusel juubeliseminaril esitletud viiendas kogumikus on lugeda artikleid, mis kirjutet Johannes Aaviku 135. sünniaastapäeva puhul 2015. aasta detsembri algul Kuressaares peetud konverentsi ja seltsi kõnekoosolekute ettekannete põhjal ning ülevaade seltsi eakaaslase, Aavikute majamuuseumi viimaste aastate nooruslikest ettevõtmistest. Seltsi tegevust kajastab sõnas ja pildis aastaile 2012–2017 keskenduv lühikroonika; varasemast tegevusest on andnud ülevaate eelmised kogumikud. „Artikleid ja arhivaale V“ trükikulude osalise toetuse eest oleme tänulikud Eesti Kultuurkapitalile ja kauni kaanekujunduse ning seltsi oma kirjamargi kujunduse eest kinkijale kunstnik Jaan Saarele.

Kogumikus on ilmunud Helgi Vihma „Noor-Eesti liikumine ja „Keeleline Kuukiri““, Kaarina Rein „Johannes Aaviku uurimistöö Petroniusest“, Mati Hint „Keeleuuendus Johannes Aaviku rahvustunde motivaatorina“, Lembit Vaba „Läti trump Johannes Aaviku keeleuuendustöös“, Peep Nemvalts „Õigekeelsuse õpikust nüüdse keelenõuandeni“, soomlasest seltsi liige Hannu Remes „Kimppu sanoja lahjaksi runoilijalle“, Jaan Õispuu „Keeleuuendus ja keeleuuenduslik kirjastustegevus Eestis ja Karjalas“, Heinike Heinsoo „Johannes Aavikule ja Ervin Haugenile mõeldes vadja kirjakeelest“, Maria-Magdalena Jürvetson „Kuidas soomlased naeru lagistavad?“ ja Anna-Liisa Õispuu „Aavikute majamuuseumi uued sõbrad“.

Johannes Aaviku Selts vaatab lootusrikkalt tulevikku ja ootab endaga liituma kõiki, kes soovivad aidata seltsi sihte saavutada.

Peep Nemvalts
Johannes Aaviku Seltsi esimees