Mai kuukiri nr 37
Kogu kuukiri on allalaetav pdf-na siit: Mai kuukiri nr 37
EKSÜ ENDA TEGEMISED
EKSÜ kuulutas välja noorte filmikonkursi „Laulu ja tantsu vägi“,
Võta videole see, mida ja kuidas teil lauldakse või tantsitakse. Püüa kinni, kuidas noorte laulmine või tantsimine aitab hoida eesti keelt ja kultuuri .
Filmi pikkus: kuni 5 min Registreeri konkursile 01 juuniks 2019 siin:
Filmi esitamise tähtaeg: 30. september 2019
Täienes meie ühenduse e-raamatukogu: seekord said Leedu eestlased maha suurema ettevõtmisega:
EESTI JA EESTLUS LEEDUS e-raamat
Ükskõik, kus ma ka elaksin, jääb kõik eestlasena läbielatu ja praegu Eestis toimuv osakeseks minust, selle meenutamine
ja mõnikord uuesti oma kogemusest mõeldes, taasloon end eestlasena. Minu eestlus ei lõppe, ei seisa paigal, elan selles edasi.
Samal teemal veel: Leedu Eesti Seltsil oli pidupäev
Täienes EKSÜ seltside videote rubriik:
Valgevene Eesti Selts PÄÄSUKE tutvustab eestlasi ning Eesti Vabariiki Valgevene TV esimesel kanalil.
Alloleval videol tutvustab Valgevene Eesti Selts Pääsuke esimees Oliver Manglus valgevene publikule eesti kööki, Eesti Vabariiki sh meie kultuurisündmusi. Juttu on laulupeost ja seltsi enda poolt korraldatavatest üritustest.
Topelt ei kärise. Käriseb küll!
Jätkame ka meie aprillikuu keelerubriiki: seekord teemaks sõna “ära” liigtarvitamine. Ära liigtarvitamist esineb tavakõnelejate keelepruugi kõrval avaliku elu tegelastel ning elektroonilise ja trükimeedia nn toimetatud tekstides. Kas hakkame keeleilminguga juba harjuma? Või ära harjuma?
MEIE TEISTE LIIKMETE JA SÕPRADE TEGEMISED
04.-05. aprillil toimusid Prahas järjekordsed Eesti Päevad Tšehhi-Eesti klubi (ČEK-TEK) esimehe Dr. Iivi Zajedova eestvedmisel juba kolmandat korda. Ürituse patroon oli Praha linnapea Dr. Zdeněk Hřib. Teise päeva sisustas meeleolukas kontsert Praha Linnaraamatukogu saalis. Eesti Päevad lõpetas Rõka Külaseltsi toidumeistri Külli Kella juhtimisel valminud suupistelaud. Eestimaisest kala- ja ulukilihast valminud tooted maitsesid kõigile!
10- 13. aprill toimus Simferoopoli ülikoolis rahvaste sõpruse festival. Krimmi eestlaste seltsi esindus oli palutud osa võtma festivali 
žürii tööst.
Festivali programmi kuulusid erinevate rahvuste tantsud ja laulud, rahvuslike köökide tutvustamine ning ka konverents. Korraldatud sai erinevate rahvuste käsitöönäitus. Krimmi eestlastest võttis žürii tööst osa Olga Salman.
Pihkva oblastis säilitatakse kirjutamata seto keelt multifilmide abiga. Piirkonna kuberner Mihhail Vedernikov rääkis 10. aprillil foorumil “Arktika – dialoogi territoorium” selles valdkonnas tehtud tööst.
Filmide tootmisega tegeleb animatsioonifilmide stuudio “Seto Mult+” koostöös Petseri Lingvistilise Gümnaasiumiga. Õpetaja juhendamisel töötavad lapsed välja stsenaariume, mis põhinevad seto muinasjuttudel ja pärimustel ning loovad neist filme.
7. aprillil toimus Peterburi Jaani kirikus õhtu Nonna Matsoni mälestuseks. Nonna Matson oli Peterburi eesti segakoori Kaja asutaja ja dirigent.
Mälestusteenistusel kõlas eesti, lääne-euroopa ning vene heliloojate looming segakoor Kaja esituses Anastasia Tšernjajeva dirigeerimisel. Üles astus ka vokaal-instrumentaalansambel Laudate Dominum.
6. aprillil toimus Väätsa rahvamajas juba 23. korda huumoripäev “Maamees muigab”. Eesti Huumoriliit valis ka selle aasta
parima anekdoodivestja, naljade esitaja ja estraadikava ettekandja. Nagu Raimo Aas ütles, kellel ei olnud võimalust vene ajal väärikalt õitseda, on nüüd, eesti ajal, võimalik väärkalt närtsida.
Varakevadine torm oli puhunud kõik noodijooned rannakõrkjatesse kägarasse ning pillutanud viiulivõtmed põõsastesse. Heliredel kukerpallitas uhkes üksinduses piki rannapromenaadi ning laulupeolaulud pikeerisid linnuvaatlustorni ümber nagu kergemeelne kuldnokaparv. Ühisüritus lõppes meeleolukate etteastete, maitsva söögi ja muheda pidumeluga. Tore teadmine, et kohtume õige pea, jäi helisema hinge.
VI soome eestlaste seltside koostööpäev Tamperes
13. aprillil said Tamperes kokku Soome eestlaste seltside esindajad Helsingist, Lappeenrannast, Mikkelist, Tamperest, Turust, Vantaalt, kes arutasid eestlaste keskorganisatsiooni loomise vajadust.
Iga-aastased seltside kohtumised on toimunud alates 2014 aastast ja erinevates kohtades üle Soome: Helsingis, Turus, Tamperes, Poris, Mikkelis.
Aprilli teisel nädalavahetusel toimus Tamperes eesti kultuuri festival Mardilaat, mis ühendas endas eesti käsitöö, toidu ja turismilaada ning mitmekülgse kultuuriprogrammi. Tutvustati uusi soomekeelseid eesti raamatuid ja arutleti Eesti ja Soome ajaloo ja looduse üle, lauldi eesti ja soome ühiseid laule. Heino Seljamaa mängis lastele “Okasroosikest”. Kohvikust sai osta eesti suppi ja kama. Laadal oli esindatud 35 eksponenti, külastajaid käis festivalil kokku 7000.
Kambja isetegevuslaste tänuüritus
12. aprillil toimus Kambja valla isetegevuslaste tänusündmus, kus austati ja tänati Kambja valla isetegevuslasi. Kõik 
isetegevuskollektiivid esitasid kontserdil ühe või kaks numbrit. Kontserti alustas Kambja laulukoor Läte, dirigent Saidi Tammeorg.
Õhtujuht Andri Võsokovski andis kollektiivile üle tänukirja ja kõikidele lauljatele märgid, mille peale oli kirjutatud – Kambja valla teeneline rahvakunstnik. Kõik valla isetegevuslased said selle märgi omanikuks.
20. aprillist kuni 24. aprillini toimus Moldova pealinnas Chișinăus traditsiooniline rahvusvaheline nukuteatrite festival “Sub Caciula lui Guguta”. Festivalist võtsid osa nukuteatrid Rumeeniast, Poolast, Ukrainast, Venemaalt, Valgevenest, Bulgaariast ja Eestist.
Eesti Kultuuriseltsi jaoks Chișinăus kujunes 17. aprill tõeliseks pidupäevaks. Nimelt sõitis meie festivalile Viljandi nukuteater etendusega “Saabastega kass”. Näidendi tegelased rääkisid eesti keeles ja see äratas väikestes vaatajates elavat huvi.
Õpime elama mitmerahvuselises maailmas
Just sellise pealkirja all viidi 19. aprillil läbi ümarlaud Venemaal Petrozavodski linnas V.M. Danilovi nimelises 
Lasteraamatukogus. Laua taga kohtusid kohaliku keskkooli gümnasistid ja kohalike rahvusseltside esindajad, Karjala Vabariigi ja linnavalitsuse esindajad.
Kohtumisest võtsid osa ka kohaliku Karjala Eesti Seltsi KOLLE esindajad. Eestlased rääkisid seltsi tegevusest, eesti rahvariietest, selle detailidest. Jutuks tulid ka rahvusvahelised lastelaagrid Eestis. Näidati lühifilmi “10 fakti Eesti kohta”. Film äratas väga suurt huvi.
23. ning 24. aprilli õhtul tutvustas Peterburi meister Tatjana Sigacheva Tallinnas Venemaa erinevate piirkondade nukkude traditsioonilisi valmistamise tehnikaid ja lugusid. Tatjana juhendamisel valmistatati tekstiilist, ilma õmblusteta Novgorodi mängunukk.
Aprillikuu tõi ERMi Sõprade Seltsile põnevaid kohtumisi, pidulikke hetki ja uusi toredaid liikmeid
14. aprillil pidasime suurt rahvapidu! Eesti Rahva Muuseumi algas 111. tegevusaasta. Muusemi sünnipäevale kogunes tuhandeid pidulisi – tantsiti, lauldi, maitsti 110-kilost sünnipäevatorti, vaadati näitusi ja lustiti südamest!ERMi sõprade ruumigi jagus lisaks ammustele tuttavatele rohkelt uudistajaid. Selts sai juurde mitmeid uusi sõpru!
Narvas käivitati etenduskunstide loomemaraton “TEATRIKUS”
Narvas avati 26.-27. Aprillil etenduskunstide loomemaraton “TEATRIKUS”. Loomemaraton on kõikide etenduskunstide valdkondade esindajatele: sõnateatritele, tantsuteatritele, projektiteatritele, tänavakunstnikele jt. Maratoni ellukutsujaks on Narva Loomeinkubaator “Objekt”.
Muugas on alati olnud tavaks aprillikuu viimasel nädalal teha kevadkoristustöid. Sel aastal alustasid Muuga seltsi liikmed talgutega 26. aprilli õhtul. Pärast asjalikku tööpäeva sai maiustada kohvi ja kringliga. Talgutel osales kokku 34 piirkonna inimest ning meie kodukoht sai kaunima väljanägemise.
Vanemuise seltsi segakoor meenutas mitut eesti kultuuri suurtegelast
“Kas olgu ränk ka talve külm ja vaevad,
noor suveõhk kõik mured unustab;
mu süda on kui nurme rohupõõsad:
noor päike noored õied õitsetab”.
(L.Koidula “Uus rahu”)
ESTO PROGRAMM ON TÄIENENUD MITME ÜRITUSEGA: täpsemalt siit:
Eesti Kultuuriseltside Ühenduse kevadpidu “Ikka üheskoos” 2019 koostöös 20. Muuga mõisa päevaga
25. mail Muugal (Lääne-Virumaa) algusega kell 11.00. Sissepääs prii!
MEIE PARTNERITE INFOLEHED:
LÄHEMAL PERIOODIL AVANEVAD RAHASTAMISVÕIMALUSED:
EKSÜ e-kuukirja saate muuta veel sisukamaks, kui saadate varakult teateid ja kajastusi oma sündmustest meie aadressile info@kultuuriseltsid.ee
Kuukirjaga saate liituda, kui saadate kirja aadressile info@kultuuriseltsid.ee
EKSÜ tegemistega saab tutvuda kodulehel www.kultuuriseltsid.ee ja FBs
