Eesti keelest arvamusfestivalil
Tänavusel arvamusfestivalil Paides 9. ja 10. augustil peeti mitu keelearutelu. Tallinna Ülikooli teaduskeelekeskuse algatusel koostöös Tartu Ülikooli ja Emakeele Seltsiga korraldet arutelu „Teaduskeel(ed) ‒ kellele ja kuidas?“ avas „Meie tuleviku“ alal rahvusülikooli 100. aastapäeva mõttevahetuste kakspäevaku.
Arutlusringis osalesid Tartu Ülikooli eesti keele (võõrkeelena) professor, Eesti keelenõukogu liige Birute Klaas–Lang; Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna mehaanika ja tööstustehnika instituudi professor, Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik, Eesti Inseneride Liidu liige Jakob Kübarsepp, Tallinna Ülikooli muusikateaduse lektor, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorant, emakeelelt sakslane ja saksakeelse haridusega Gerhard Lock, Emakeele Seltsi esimees, Tartu Ülikooli tänapäeva eesti keele professor, Eesti keelenõukogu liige Helle Metslang, ning Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi vanemteadur, TLÜ teaduskeelekeskuse juhataja Peep Nemvalts. Arutelu juhtis ajakirja „Akadeemia“ peatoimetaja Toomas Kiho.
Kõneldi sellest, milline peaks olema keelte roll Eesti teaduses ja kõrghariduses, et tagades eesti rahva, keele ja kultuuri kestmise läbi aegade edendataks ühtlasi üleilmset teadusmõtet. Kas peame keelerikkust sama vajalikuks kui looduse elurikkust? Kas rahvusvahelisus tähendab inglise ükskeelsust? Rahvusvaheline teadussuhtlus saab olla mitmekeelne vastavalt keelteoskusele, ent iga rahvas vajab oma kultuuri ja hariduse arenguks emakeelset teadust. Ainult Eesti kõrgkoolides saab loomulik osa mitmekeelsusest olla eesti keel, milles eestlane suudab täpselt ja selgelt mõtteid väljendada.
Kuigi mõnes valdkonnas näib kõrghariduse ingliskeelseks muutumine olevat pidurdunud, kahaneb eestikeelsete õppeainete hulk üha. Vähesed eesti teaduskeele õppejõud on ingliskeelses teaduskeskkonnas töötades tegelikult samas olukorras nagu eestikeelse üldhariduskooli õpetajad Ida-Virumaa venekeelses keskkonnas.
Väga tähtis on iga eriala akadeemilisi töötajaid valides rohkem väärtustada eestikeelseid teadustöid, õpikuid ja terminitööd ning luua juurde eesti keeles avaldamise võimalusi. Selle saaks kokku leppida juba lähitulevikus.
Kogu teaduskeelearutelu saab järelvaadata-kuulata siit.
Teisel päeval kõneldi selsamal arutelualal teemal „Patsient: eesti keel. Diagnoos: ? Prognoos: ?“ Arutlesid Toomas Kiho, Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi keeletehnoloogia teadur ja Eesti Keeleressursside Keskuse tegevjuht Kadri Vider ning Eesti Keele Instituudi keeleteadlane Tiina Laansalu. Arutelu juhtis teleajakirjanik Indrek Treufeldt.
Leiti, et inglise keel on teiste keelte mõttes nagu umbrohi, mis saab kõikjal levides niigi selgeks, mistap inglise keele tundide arvelt võiks koolis õpetada hoopis teisi võõrkeeli, samuti rohkem eesti keelt. Kui õpilane saab inglise keele riigieksamil rohkem punkte kui eesti keele eksamil, siis kumba peaks ta oma emakeeleks pidama?
Seda arutelu saab vaadata-kuulata siit.
„Keele ja meele“ ala arutelude lühitutvustusi saab lugeda Arvamusfestivali kavast vastava arutelu lingil klõpsates ning arutelusid kuulata siit.
Peep Nemvalts,
Johannes Aaviku Selts
