J. Hurda nim. Põlva Rahvahariduse Seltsist läbi aegade
27. Mai 2020
Oleme sellel kevadel võtnud luubi alla meie liikmete ajaloo tutvustamise. Täna avaldame J. Hurda nim. Põlva Rahvahariduse Seltsi lühikese fotogalerii seltsist tegevusest ja olulisematest märgilistest sündmustest. Nimetatud selts on ka üks EKSÜ 1997.a. asutanud seltsidest ja on sellega üks meie auväärsetest liikmetest läbi aegade.
Põlva Rahvahariduse Seltsi põhikirja, mille koostas tookordne Metste kooliõpetaja Jaan Vahtra, kes kasutas ka pedagoogide Toomas Toigeri ja Juhan Kala ning apteeker Rudolf Bergmanni heatahtlikku abi, kinnitas Liivimaa kuberner 5. juulil (vkj) 1907. aastal
Jakob Hurda nim Põlva Rahvahariduse Seltsi tegevuse taastamise koosolek peeti 27. novembril 1995 Põlva Kultuurikeskuses. Seltsile otsustati võtta Põlva lähedalt Himmastest pärit rahvusliku suurmehe Jakob Hurda (1839–1907) nimi ja ühtlasi kohustus arendada jakobhurdalikku tegevust (rahvakultuuri ja kultuuriloo pärandi kogumine, säilitamine ja teadvustamine).
Kaanefotol: Põlva Seltsimaja ehitasid kohalikud talumehed oma metsast oma hobustega veetud palkidest. 1910.aastal kulges koostegemine seltsi juhatuse liikme Jaan Plado näpunäidete järgi ja poole aastaga sai valmis vägevaim maja VÕROMAA veere pääl.
Sirje Vill
Põlva
2006.aastal andis toonane linnavalitsus taasasutatud seltsi käsutusse ruumid teisel korrusel.
1995.aastal taasasutas seltsi kultuuritöötaja Rein Vill. Enne teda olid aastatel 1907- 1940 Põlva Rahvahariduse Seltsi esimeesteks kooliõpetaja Toomas Toiger, veskiomanik Karl Niitov, talupidaja Mihkel Kurvits, koorijuht Adalbert Kiisk, arst Jakob Rosenberg ja kivitööstur Samuel Põvvat.
Et austada Põlva kihelkonnas sündinud ja eestlastele suurima folkloorikogu maailmas kinkinud keeleteadlast Jakob Hurta, võttis taasasutatud selts endale tema nime. Paljude Hurdale ja tema tööle pühendatud toimetamiste seas kogunetakse igal aastal 13.jaanuaril Mäe tänavas asuva Jakob Hurda ausamba juurde mälestuspäevale. Süüdatakse küünlad ning kuulatakse uusi lugusid-laule suurmehest.
1996.aastast alates tunnustab selts kahte jakobhurdaliku tegevuse viljelejat (neist ühte kindlasti Põlvamaalt) Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinnaga, mis antakse üle suurmehe sünniaastapäeva paiku tema kunagises töö- või elupaigas. Rahaliselt on auhindade taga seisnud Eesti Kultuurkapital. Folklorist Ingrid Rüütel sai 1998.a. kõrge tunnustuse Värskas.
Viimsilane Toomas Kull kinkis seltsile 2018.a. oma haruldase raamatu, kus mälestus Eesti Kroonist. 10-kroonisel rahatähel oli Jakob Hurda portree. Ah et ei mäleta ?! Palun tulge meile külla rariteetset raamatut vaatama!
Oli suur au pärast dokumentaallavastust “Laena mulle kannelt,Vanemuine!” -kus Jakob Hurda sünnimaile saabusid tema võitluskaaslased Johan Voldemar Jannseniga eesotsas – vastu võtta üldlaulupeo tuletõrvik, mille tõi seltsile vallavanem Georg Pelisaar isiklikult. Fotojäädvutusel on ka osake Himmaste küla rahvast koos Põlva Linna Harrastusteatri näitlejatega ning üldlaulupeo tuletõrvikuga 2019.a.
