Pido kolmõkuningapääväl

Kolmõkuningapäiv om kerigukallendrin päiv,ku kolm Hummogumaa tarka vai kuningat tulli` vastsündünü Jeesuslast kummardama.

Rahvakallendrin tähendäs tä jouluao lõppu, om jouluao perämäne pühä.

Tuul pääväl tuudi viil olgi tarrõ, täüdeti tõisigi joulukombit ja süüdi pühäderuuga.

Tuuperäst otsust TVS-i juhatus, et om perämäne aig uma rahvaga õkva kolmõkuningapääväl (6.01) joulupido, vai nii-üldä vahtsõaasta pido är pitä.

Joba minevä aastaga joulukuul naksiva ettevalmistusõ pääle.

Perämädsel suurkogol 3.12.23.a. võtsõ rahvas häste tuld, ku peost juttu teimi ja kokko sai inämb inemiisi ku minevä aastaga.

Tull otsi peo kotus, läbi kõnõlda menüü ja massumus, tetä tulõjidõ nimekiri, raha koràda, Jouluvanalõ Lapimaalõ telegramm saata, kultuuriprogramm paika säädi.

Peoga alostimigi sis vahtsõaasta 6.pääväl kell 14.00 uma hümniga “Mu latsõpõlvõ Võrumaa“.

Vana hüä kombõ perrä teimi edimält ütidse tsõõri, vai ringi, vai võru (om jo mii kodomaa pääliin Võru), mille keskele tulliva juhatusõ liikmõ (kõik portfelliga ministri`), kes naksiva müüdä tsõõri egäle pidolisõlõ hüvvi suuvõ edesi andma ja glögiklaasõ kokko lüümä. Sis sai sõnna mii kultuuriministri Kaja-Riina, kel oll hulga paprõrullõ vahtsõaastaga lubahuisiga, kost sis egäüts pümehüisi hindäle rullikõsõ võtsõ ja ette pidi lugõma, mis lubahust tä alanu aastagal täütmä piät.

No naara` vai kõtt kõvõras, ku üts üle 90-ne kaalukas provva lugi, et „osta hindäle sexpesu“ vai ku soliidnõ härräsmiis (kel naane kõrval) lugi, et „vahtsõl aastagal nakka hindäl huuli värvmä“.

Hüä tujoga istuti kuningligult katõtu lavva taadõ rikkalikku joulupraati süümä.

Edimädses toostis oll Tiku Andsu puult mõni aig tagasi üteldu (ja Külli puult nüüd edesi antu) mõtõ, et võrukõsõ` omma` õks üte` õigõ inemise`; tõõsõ` võiva` olla`, a võrukõsõ` piät olõma!

Edesi läts nigu Uma Pido lõugahusõ perrä „Ku keskkotus kimmäs, sis ladva` laulva“ meilgi laulus vallalõ.

Duett Karin ja Ollõv üten klavõrikunstnigu Jaaniga teivä kõrraligu etteastõ tuntu laulõst, mille sõna` olli Ollõvi puult võru kiilde pantu.Tuuga sis maailma esiettekannõ! Pääle tuu olli „Küündlevalgusõ valsil“ ka tandsusammu` man. Egä laulu kotsilõ oll Ollõvil ka viil ütte ku tõist harivat üldä. Kas ti tiiät, mis oll Hitleri lemmiklaul, a Saksamaal är kiiltü?

Kullõjidõ kässiplaksutamisõ perrä duolõ võidsõ arvada, et Eurovisioonilõ mii nä saadami. Tollõ kinnitüses sai` kõik kolm hindäle ka kuldmedali` kaala.

Sis oll ütine laul „Kungla rahvast“, mille pääle ka kingikottõga Jouluvana Jaanis Lapimaalt peräle joudsõ.

Rahval olli laulu ja luulõtusõ häste pään, kiäki es jää kingist ilma. Kingirõõm läts üle tandsurõõmus, ku Jaan „Perekunna valsi“ luu käümä lei.

Ku vahtsõlõ lauda istuti, oll pernaanõ Annely joba kohvitermosõ platsi toonu ja valasi tassõ sisse!

A kos koogi???

Koogi` tull hindäl otsi lauluga „Minä otsi ja sinä otsit……..ja egäüts ots umma,

ja minä löüdse ja sina löüdset, mi koogõl nime` pääl jo omma „

Es olõ kiäki suurõn peotuhinan umma nimme är unõhtanu ja ülihüvvä kuuki süvven pidi olõma hoolõn, et kiilt alla ei neelä!

Kiilt läts meil vaia, ku mii lobby-lavva ministri Eva nakas luudusluulist vikturiini tegemä.

Egäl küsümüsel olli vastusõvariandi` ja kõrd oll sääne, et õigõ vastusõ tiidja nõst käe ja hõikas kõvastõ. Ku vastus õigõ oll, sai üte kommi. Küsimuisi oll pallo ja kommõ kah. Kel aga mängu lõpus oll kõgõ suurõmb kommiunik, tuu sai pääpreemiä.

Pääpreemias oll Eva hindä tettü sannamüts uhkidõ kirjuga.

Kõõ targõmba mehe, vai kõkkõtiidjä tiitli tuu õdagu sai Tiit, kellele müts istu päähä nigu valatu. Oll ka tuun-toonin timä ülikunnaga.

Üle kolmõ tunni kestnü kolmõkuningapäävä peoga jäi rahvas väega rahulõ.

Viil mitu päivä pääle tuu tull tenosõnnu tegijilõ.

Parhilladsõl aol piäs mii kõik mõtlõma tuu pääle, kuis ütstõõsõlõ rohkõmb rõõmu tetä!

6.01.24.a. Müürsepä Külli

Fotograaf oll Thea Greenbaum

Kaanefotol: Kultuuriminister Kaja-Riina jagab uue aasta lubadusi