Press "Enter" to skip to content

Narva-Jõesuus meenutati seltside lugu

14. detsembril kogunesid Laagnal Vanatare seltsimajja Narva-Jõesuu Eestlaste Seltsi Kalju, maarahvaseltsi Vanatare ja Narva Eesti Seltsi liikmed, et meenutada ajaloolise karskusseltsi Kalju asutamise 120. aastapäeva ja tähistada Vanatare 20. aastapäeva.

Seltsi Kalju vanem Tiiu Toom rääkis karskusseltsi ajaloost. Miks asutati 12. detsembril 1899 Narva-Jõesuus just karskusselts? Tsaari Venemaal viidi sel ajal ellu venestamispoliitikat, mistõttu rahvuslikult meelestatud liikumised olid keelatud, kuid karskusseltside loomine soositud. Karskusselts kujunes Narva-Jõesuus oma inimeste seltskondliku elu keskuseks. Esialgu tegutseti renditud hoones, mis hävis 1917 tulekahjus. 1921 ehitati oma jõudude ja vahenditega samale krundile Aia ja Kuberneri (Poska) tänava nurgal uus hoone. Karskusselts sai nimeks Kalju.

Seltsis lavastati näitemänge ja operette, peeti kirjanduslikke ja populaarteaduslikke kõnekoosolekuid, tegutses spordiring, orkester, korraldati tantsu- ja aiapidusid, loteriisid, näitusmüüke. Soetati kinoaparatuur ja näidati filme. Suviti toimusid kontserdid kutseliste artistide osavõtul ja seltsi saalis iga-aastased „Miss Narva-Jõesuu“ valimised.

Seltsi tegevus lõppes 1944. aastal. Oma 45 tegevusaasta jooksul kirjutati toekas lehekülg kohalikku kultuurilukku.

Vaivara Sinimägede muuseumi juhataja Ivika Maidre tutvustas 120 aasta tagust elu-olu Vaivara mail, mida tehti mõisates, kuidas mõjutas linn ja kuurort kohalikke elanikke, mida söödi ja milliseid riideid kanti.

Populaarteadusliku ettekande side arengust tegi Narva Eesti Seltsi juhataja Ants Liimets, hariduselt raadioinsener. Saime teada, kes mida leiutas, kuidas kasutatakse neid leiutisi tänapäeval, kuidas jõuab pilt televiisorisse ja nutitelefoni jm.  Näiteks tehnoloogia kiirest arengust on Narva-Jõesuus ja Narvas telefonikeskjaamadeks ehitatud suured majad, mida tegelikult vaja ei läinudki.

Vanatare seltsi juhatuse liige Uta Kroon-Assafrei rääkis, kuidas nemad alustasid hoone taastamisest, seltsi asutamiseni jõuti hiljem. 20 aastaga on korda saadud maja ja loodud igati toimekas maarahvaselts.

Seltse tulid pidupäeva puhul õnnitlema Narva-Jõesuu Linnavalitsuse poolt aselinnapea Raim Sarv ja huvikeskuse juhataja Natalja Mjatšina. Narva Eesti Selts tegi asjakohased kingid: raamat „Eesti Vabariik 100“  ja  2019.a. laulu- ja tantsupeo „Minu arm“ salvestuse.

Peale kohvipausi jätkus pidu seltsi Kalju naisansambli etteastega, Ida-Viru Maanaiste Ühenduse esindaja Maie Paas õpetas lõbusaid tantse ning õhtujuht Reeni Painik hoidis meeleolu üleval ühismängude ja lauludega. Üritust toetas Narva-Jõesuu Linnavalitsus.

Tiiu Toom
Narva-Jõesuu Eestlaste Seltsi Kalju vanem

Ettekanne Karskusselts Kalju 120 ajaloost