Press "Enter" to skip to content

Posts published in veebruar 2018

Sulevi küla lühike ajalugu

Sulevi ja Salme küla ümberasujate esivanemad asusid elama põhja poole soisest rannikualast kuni läbipääsmatute kõrgmägede piirini, kus on Sulevi küla. Jermolovkat nimetati eestlaste poolt ringi Kwakenstadtiks– Konnalinnaks. Sulevi küla asub 700 meetri kõrgusel merepinnast.

Pikemalt siit: 

Originaalviide: http://ida.aule.ee/

Eestlastest Gruusias

1959. aasta rahvaloenduse andmeil kuulusid Gruusia NSV eestlased rahvaste hulka, keda oli vabariigis alla ühe promilli. Enamus neist elas sel ajal ja elab praegugi Abhaasias eesti asundustes Psou alamjooksu vasakul kaldal (Salme ja Sulevo küla) ning Suhhumist idas (Alam- ja Ülem-Linda küla) ja kagus (Estonia küla), ent vähesel määral ka nende naabruses olevais asulais, eriti Lesselidzes, Gagras ja Suhhumis.

(veel …)

Eestlased Aserbaidzaanis

XIX sajandi lõpul ja XX sajandi algul olid mõlemad – nii PõhjaAserbaidžaan kui Eesti – Tsaari-Venemaa äärealad. Tsarismi koloniaalpoliitika üheks avaldumisvormiks ääremaadel – Eesti ei
olnud erandiks – oli sel perioodil Vene valitsuse uute majandusreformide elluviimine. Just nende reformide tulemusena oli osa Eesti elanikkonnast sattunud väljakannatamatult raskesse majanduslikku olukorda, mis sundis ümber asuma viljakamatele lõunapoolsetele  territooriumidele, sh Aserbaidžaani.

Pikemalt siit: 

Originaalviide: http://ida.aule.ee/

 

Originaalteos vene keeles siit: bakuu_eesti_selts_orig

Eesti Lipuseltsi pöördumine

Head kaasmaalased – väärtustame meie  ühiskonna- ja kultuuritegelaste mälestust!

Lähiajal tähistatame Eestis mitmeid olulisi tähtpäevi – Eesti kirik 100, Eesti Vabariik 100, Eesti laulupidu 150, emakeelne ülikool 100, Võidupüha 100, Tartu rahu 100. Sel puhul on saanud kenaks tavaks meenutada ning mälestada ka  neid, tänu kellele me selliseid tähtpäevi täna tähistada saame.

Lähenevate juubelite eel kutsume kõiki kaasmaalasi ja kodanikeühendusi, asutusi ja institutsioone nii kodumaal kui ka väljaspool  looma algatusrühmi ja toimkondi, eesmärgiga  selgitada välja ja korrastada meie riigi ja kultuurilooga  seotud kohad ja matmispaigad.

Ühendame  oma jõud kõikjal maailmas, et tulevased põlved saaksid meie ajaloos olulist tähendust omanud kaasmaalaste viimseid puhkepaiku  külastada ja süüdata seal mälestusküünlad. Meenutame tänutundega kõiki Vabadussõja kangelasi, ühiskonna- ja kultuuritegelasi, kes on andnud meile võimaluse elada tänases vabas Eestis.

Jüri Trei Peep Pillak
Eesti Lipu Seltsi esimees Eesti Muinsuskaitse Seltsi  esimees
AD  2017