Press "Enter" to skip to content

Posts published in “Ida-eestlaste lugu”

Artikkel Arhangelski eestlastest

Teadlane Sergei Tambi on koostanud teadusajakirjale “Noor Teadlane” ajaloolise ja etnograafilise uurimuse “Eestlased Arhangelskis ja selle lähiümbruses”. Oma ajaloolises ja etnograafilises uurimuses räägib autor Arhangelski ja selle lähiümbruse eesti kogukonnast. Tema kultuurilisest, usulisest ja majanduslikust tegevusest.

(veel …)

Karjala (Venemaa) eestlaste ajaloost

Avaldame siinkohal 2019. detsembris rahvusvahelises teadusajakirjas  Mолодой ученый  ilmunud teadusliku uurimisartikli Karjala Vabariigi eestlastest. Artikli autor on Sergei Tambi, Moskva Riikliku Rahvusvaheliste Suhete Instituudi teadusmagister.

Artikli autor kirjeldab artiklis Karjala eestlaste kultuurset, relgioosset ja ühiskondlikku elu. Uurimus on ainulaadne, kuna praeguse ajani pole ei Venemaal ega ka Eestis ilmunud sellist süsteemset käsitlust. Autor kogus, süstematiseeris ja analüüsis põhjalikult nii enne kui pärast revolutsiooni ajakirjanduses ilmunud rikkaliku eesti keelset (!) materjali.

Avaldame artikli originaalis st vene keeles.

(veel …)

Eesti küla Türgis

Küsime endilt tihti, kas on maailmas niisugust nurka, kus ei leidu eestlasi?
Koju naasnud pikamaareisijate juttudest selgub, et neid tõepoolest leidub peaaegu kõikjal.

Noor kirjanik ja soome-ugri keelte üliõpilane Lundis Aarand Roos koges seda isiklikult ka Türgis, kus ta viibis kogu suve kestel. Ta ei kohanud mitte ainult üksikuid juhuslikke sõja tõttu sinna sattunud või ametisse tulnud eestlasi, vaid põliseid elanikke — ta leidis Türgist terve eesti küla! Allpool kirjutab ta Türgi eestlastest Eesti Päevalehele.

Pikemalt siit:

Originaalviide: http://ida.aule.ee/

Väike Eesti „riik” Gruusias

„90-ndate aastate algul, Abhaasia sõja ajal siirdus Eestist oma ajaloolisele kodumaale ligi kaks tuhat eestimaalast,” ütleb Regina Kahhidze. Eesti diasporaa koosneb erinevatest inimestest, enamasti nendest, kes on Eestis õppinud või kunagi seal elanud.

Tänapäeval tuleb Gruusiasse üha enam ja enam eestlasi — põhiliselt need, kes siin pere loovad. „Me püüame aidata siia saabunutel Gruusias kohaneda. Korraldame mitmesuguseid üritusi, kontserte, tähistame eesti rahvuspühi — tublisti aitab meid Eesti saatkond Gruusias, mis avati
1992. aastal,”kõneleb Kahhidze.

Pikemalt siit: 

Originaalviide: http://ida.aule.ee/

Mõned killud Allmäe küla ajaloost Põhja-Kaukaasias.

Võib olla mõnele teist ei ütle need kirjapandud mälestuskillud Allmäe külast esmapilgul suurt midagi, kuid Põhja-Kaukaasia eestlastele on see mitme põlvkonna esivanemate elatud ja elamata jäänud elu ja saatus, see on killuke meie rahva saatusest ja ajaloost. Seda peab teadma ja seda vajab eestlane, et osata õigesti hinnata oma maa praegust iseseisvust ja inimeste vabadust ning olla valmis oma isamaad ja oma kodu ka kaitsma.

(veel …)

Eesti väljarändjatest Brasiiliasse

Teadaolevalt üks esimesi eestlasi, kes Brasiiliat külastas, oli korvetil Askold 1865. aastal Kroonlinnast Vladivostokki seilanud ja selle käigus mõned nädalad Rio de Janeiros peatunud meremees Jüri Jürison.

Pikemalt siit: Jyrisson

HÄVING

Põhja-Kaukaasias Elbruse jalamil rajati 1923. aastal Uus Eesti küla. Selle eellooks on esivanemate väljarändamine möödunud sajandi keskpaiku. Nõukogude Venemaal hävitati hiljem enamik eestlaste külasid. Selles väikeses raamatus kirjeldame Uus-Eesti küla hävingut.

Pöördume lugejate poole palvega koostada ka teistes eesti külades represseeritute nimekirju jäädvustamaks nendest mälestus.

HILDA SABBO
ARNOLD TAKKIN

Pikemalt siit: 

Originaalviide: http://ida.aule.ee/

Gruusia-Abhaasia sõda eestlaste mälestustes

Naine, kes elab nüüd Suhhumis, kuid sõja algul elas linnast umbes 20 km kaugusel asuvas külas, meenutab, kuidas ühtäkki hakanud maa müdisema. Nad elasid 3 km kaugusel maanteest, mida mööda liikusid Gruusia tankid Suhhumi poole. Naine vaadanud taevasse ja näinud seal suurt V-tähte.17 Siis tulnud üks naabripoiss ja öelnud, et algas sõda. Kuidas? Kellega? Rääkija töötas sel ajal gruusia koolis õpetajana. Kellega algas sõda? Öeldi, et grusiinidega. – Kuidas see võimalik on, nad on ju meie naabrid?

Pikemalt siit: 

 

Krimmi eesti asunduste saatus bolshevike all

Kuni kolhoseerimiseni olid Krimmi eesti asundused siiski säilitanud oma rahvusliku ühtsuse — teotsesid eestikeelsed koolid, laulukoorid, näitetrupid enamasti kooliõpetajate juhtimisel, koolimaju ja kirikuid kasutati endiselt pühapäeviti jumalateenistusiks.
Nüüd tehti sellele järsk lõpp.

Pikemalt siit: 

Originaalviide: http://ida.aule.ee/