KARL KADAK – Karjapoisist lubjakuningaks
„Karl Kadak. Karjapoisist lubjakuningaks” on jäädvustus Karl Kadaka elutööst ja kaasabist kohaliku eluolu ning kultuuri edendajana ning ühtlasi peegeldus tema ajast ja ühe ettevõtliku perekonna saatusest „maailmaparandajate” vahelise võitluse keeristes.
Aime Kinnep
Majandusliku mõtte arengul on tähtis koht ühiskondliku mõtlemise ajaloos. Eesti vallutamine saksa ristirüütlite poolt XIII sajandil tekitas olukorra, kus eesti rahva vaba kultuurilooline areng peaaegu seiskus. Seetõttu saab eesti majanduslikust mõttest rääkida alates XIX sajandist. Alles siis – peale pärisorjuse kaotamist – sai eesti talurahva seast esile kerkida ärksaid ja ettevõtlikke mehi, kes suutsid edukalt võistelda tollaste vanade tegijatega.
Tööstuse osatähtsus Baltimaade majanduselus oli XIX sajandi esimestel aastakümnetel väike. Põhiliseks majandusharuks oli põllumajandus. Kapitalistliku vabrikutööstuse ulatuslikumat arengut pidurdas mõisnike võim hoida enamikku talurahvast teolistena oma mõisapõldudel. Põllumajanduse muutumine järjest rohkem kaubaliseks, turule tootvaks, nii mõisa kui talumajanduse osas ning sellest tulenevalt talurahva kihistumine, lõi turu kapitalistlikule tööstusele.
Samaaegselt kujunes eesti tööjõuturg. Maata jäänud talurahvas sai odava tööjõu allikaks tööstusele. XIX sajandi keskel oli Eestis loodud juba mõnikümmend ettevõtet. Karl Kadakast kujunes üks tuntumaid majanduslikult mõtleva eesti maarahva esindajaid.
„Karl Kadak. Karjapoisist lubjakuningaks” on jäädvustus Karl Kadaka elutööst ja kaasabist kohaliku eluolu ning kultuuri edendajana ning ühtlasi peegeldus tema ajast ja ühe ettevõtliku perekonna saatusest „maailmaparandajate” vahelise võitluse keeristes. Raamat tutvustab Karl Kadaka tegevusest tulenevaid majanduslikke ja kultuurilisi mõ- jusid Rakkes ja kogu Eestis.
Aime Kinnep
VAATA RAAMATUT EKRAANIL (pdf)
(6 Mb)
