Narva Eesti Seltsi tantsurühmal ja meesansamblil oli juulikuu kohe eriti tegus aeg – esinemas käidi Järvamaal, Jõgeval ja mujalgi. Eesti taasiseseisvuspäeva eelõhtul ühinesime maailmakooriga ja laulsime üheskoos kogu Eestiga südamele nii armsaks saanud laule. (veel …)
Posts published in august 2018
Augustis 2018 toimus Eesti väikesaartel palju erinevaid sündmusi. Kogu ülevaate saartel toimuvast võib saada saarvaldade ja saartega valdade veebilehtedelt. Kultuurilooliselt võib esile tõsta aga järgmisi sündmusi.
Kui Norra rahvas tähistab iseseisvuspäeva 17. mail, serveeritakse jäätist ja viinereid, laste rongkäik möödub kuningapalee rõdu alt kunigale lehvitades ja päev annab ühe vähestest põhjustest selga panna oma rahvarõivad. Kui aga eestlased oma riigi sünnipäeva tähistavad, on see ikka laulu ja tantsuga. Seda enam, et sel aastal on meie kodumaal selline suur ja ümmargune tähtpäev. (veel …)
2018.a. tähistab Eesti Vabariik oma 100. aastapäeva ning EKSÜ korraldas selle tähistamiseks Tartus, ERMis 3.-4. augustil festivali „Sajaga seltsis”, mis tõi kokku kultuurirahvast Lätist, Suetukist, Krasnojarskist, Peterburist, Krimmist, Kiievist, Londonist, Torontost, Luxemburgist, Melbourne´ist, Portlandist, Moskvast, Minskist, Soomest, Tverist, Valgevenest.
(veel …)
25. augustil tähistati Krimmis Pervomaiskoje (krimmitatari Curçı) küla 155. aastapäeva ja seoses sellega toimus Eesti Kultuuripäev. (veel …)
Väliseesti tantsurühmad on teinud ära suure töö Eesti kultuuri tutvustamisel maailmas. 2014. aasta üldtantsupeol Tallinnas osales eri riikidest 14 kollektiivi. 2019. aasta XX Üldtantsupeole on kandideerimas 31 tantsukollektiivi 16 erinevast riigist. Koostöös välismaal elavate rahvuskaaslastega sünnivad ka eesti rahvakultuuri suurpeod väljaspool Eestit.
Euroopa eestlaste 5. laulu- ja tantsupidu Leicesteris Kesk- Inglismaal toob Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul kokku eestlaste koorid ja tantsurühmad viieteistkümnest Euroopa riigist. Kontserdi kava viib kuulaja laulu ja tantsuga läbi viimase 100 aasta Eesti ajaloos: alates iseseisvusmanifestist 1918. aastal läbi sõjaaja ja nõukogude okupatsiooni, mil paljud eestlased põgenesid Eestist Lääne-Euroopasse. Sealt edasi aga läbi laulva revolutsiooni ja taasiseseisvumise tänapäeva koorimuusikani välja.
- Ants Paju tütar tahab Tammsaare muuseumi seinale avada isa auks bareljeefi.
- Isa-ema poolt eestlasi on Eesti Aiakesse jäänud veel umbes 20 inimest.
- Muuseum võib hakata tunda ärimeeste survet, sest asub väga magusas kohas.
Viljandi folgil kõndis minu ees mees, särgiseljal kiri „Mida nad on minu Eestimaaga teinud“. Sellel polnud isegi küsimärki lõpus. Ju siis peaks iga lugeja teadma vastust. Ja kui vastused ongi erinevad, mis siis.
Ilmselt mõnes muus seoses ei puudutakski tunnistus „minu Eestimaa” niiväga. Me ju teame, et teist maad meil ei ole. See on paik, kus elan mina, minu pere, kus ma töötan, armastan, suren… Ja kui ma mõnikord satungi kuhugi mujale, siia jääb Eesti siia.
(veel …)
10.-12.augustini toimus järjekordne külateatrite festival Saaremaal Kärla Rahvamajas. Tartumaa LendTeater võttis sellest osa nagu igal aastal. Seekord sõitsime festivalile lavastusega “Pasjanss ehk Alatu kättemaks”, mis alles hiljaaegu Elva LendTeatris rambivalgust nägi ning kohalikult publikult sooja vastuvõtu sai.