Press "Enter" to skip to content

Posts published in august 2018

„Eesti 100“ raames tegid eestlased Sverresborgi muuseumis Tondheimis ajalugu

Kui Norra rahvas tähistab iseseisvuspäeva 17. mail, serveeritakse jäätist ja viinereid, laste rongkäik möödub kuningapalee rõdu alt kunigale lehvitades ja päev annab ühe vähestest põhjustest selga panna oma rahvarõivad. Kui aga eestlased oma riigi sünnipäeva tähistavad, on see ikka laulu ja tantsuga. Seda enam, et sel aastal on meie kodumaal selline suur ja ümmargune tähtpäev. (veel …)

Üleilmse eesti seltside festivali “Sajaga seltsis” kokkuvõte ja järelkajad

2018.a. tähistab Eesti Vabariik oma 100. aastapäeva ning EKSÜ korraldas selle tähistamiseks Tartus, ERMis 3.-4. augustil festivali „Sajaga seltsis”, mis tõi kokku kultuurirahvast Lätist, Suetukist, Krasnojarskist, Peterburist, Krimmist, Kiievist, Londonist, Torontost, Luxemburgist, Melbourne´ist, Portlandist, Moskvast, Minskist, Soomest, Tverist, Valgevenest.
(veel …)

Tantsupeomuuseum korraldas I väliseesti tantsuõpetajate suvekursuse

Väliseesti tantsurühmad on teinud ära suure töö Eesti kultuuri tutvustamisel maailmas. 2014. aasta üldtantsupeol Tallinnas osales eri riikidest 14 kollektiivi. 2019. aasta XX Üldtantsupeole on kandideerimas 31 tantsukollektiivi 16 erinevast riigist. Koostöös välismaal elavate rahvuskaaslastega sünnivad ka eesti rahvakultuuri suurpeod väljaspool Eestit.

(veel …)

Septembris toimub Leicesteris Euroopa eestlaste 5. laulu- ja tantsupidu.

Euroopa eestlaste 5. laulu- ja tantsupidu Leicesteris Kesk- Inglismaal toob Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul kokku eestlaste koorid ja tantsurühmad viieteistkümnest Euroopa riigist. Kontserdi kava viib kuulaja laulu ja tantsuga läbi viimase 100 aasta Eesti ajaloos: alates iseseisvusmanifestist 1918. aastal läbi sõjaaja ja nõukogude okupatsiooni, mil paljud eestlased põgenesid Eestist Lääne-Euroopasse. Sealt edasi aga läbi laulva revolutsiooni ja taasiseseisvumise tänapäeva koorimuusikani välja.

(veel …)

Eestlusest taasiseseisvumispäeval

Viljandi folgil kõndis minu ees mees, särgiseljal kiri „Mida nad on minu Eestimaaga teinud“. Sellel polnud isegi küsimärki lõpus. Ju siis peaks iga lugeja teadma vastust. Ja kui vastused ongi erinevad, mis siis.
Ilmselt mõnes muus seoses ei puudutakski tunnistus „minu Eestimaa” niiväga. Me ju teame, et teist maad meil ei ole. See on paik, kus elan mina, minu pere, kus ma töötan, armastan, suren… Ja kui ma mõnikord satungi kuhugi mujale, siia jääb Eesti siia.
(veel …)