Inimesed ja saatused. Raamat Tverimaa eestlaste ajaloost.
Täiendame EKSÜ e-raamatukogu ning avaldame siinkohal pr Aino Kiiveri ja Tveri Eesti Seltsi loal Nurmekunde (Tverimaa) eestlaste ajalugu puudutava raamatu.
Nurmekunde ajalugu võimaldab üldistada eesti asunike olukorda Venemaal. Nurmekundelased rändasid XIX sajandi lõpul ja XX sajandi algul välja paljudest Eestimaa valdadest. Paljud väljarändajad nurmekundelased asusid enne Tveri kubermangu jõudmist elama teistesse Venemaa piirkondadesse: Taga-Kaukaasiasse, Kuubannimaale, Krimmi, Volgamaale jne.
Nurmekunde ajalugu on huvitav ka sellepärast, et ta näitab eestlaste elu võõrsil. Samuel Sommer kirjutas, et “eesti «asundused on kui saarekesed maailma rahvaste meres laiali”. Nurmekundelaste emakeel oli eesti keel. Paljud asunikud ei osanud üldse vene keelt.
Nurmekundelased olid tihedalt seotud Eestiga, eesti seltsidega Sankt Peterburis, eesti klubiga Moskvas (oli Nurmekunde šeff), Tveriga. Nurmekunde segakoor võttis 1912. aastal osa esimesest eesti asunduste laulupeost Narvas ja paljudest teistest kultuuriüritustest. Nurmekundes käisid tihti Leningradi Herzeni- nim. Pedagoogilise Instituudi eesti osakonna õppurid. Seal olid ka tuntud eesti kultuuritegelased. Nurmekundest sai eeskujulik majandus- ja kultuurikeskus, kus käisid õppimas ka vene talupojad.
