Johannes Aavik nagu paljud teised pagulasharitlased oli vene nõukogude okupatsiooni ajal persona non grata. Üksnes poolsalamisi oli võimalik tema isikut, tegevust ja ideid käsitleda.
Kui teaduslikku uurimistööd üldse õnnestus teha, siis üksnes vaevaliselt hangitud erilubadega, millega lasti raamatukogu kinnisesse salahoidlasse tutvuma mõningate Aaviku kirjutistega. Alles Eesti taasiseseisvaks mõtlemise aegu sai keelemehest jälle põhjalikumalt kõnelda – ning 26. septembril 1992 asutatigi Johannes Aaviku Selts selle hinge ja pikaaegse esimehe, nüüdse auesimehe mag Helgi Vihma eestvõttel. (veel …)