Press "Enter" to skip to content

Uudis on postitatud rubriigis “Järelkaja”

Jaan Malin – Tartu Kultuurikandja 2015

17. veebruaril Athena keskuses toimunud tänuõhtul kuulutati välja aunimetuse Tartu Kultuurikandja 2015 laureaadid.

Teiste seas pärjati aasta harrastusliku koosluse aunimetusega Luuleprõmmu Euroopa meistrivõistluste korraldustoimkond, kes tõi Tartusse maailmatasemel kirjandusfestivali.

Luuleprõmmu meeskonna nimel käis auhinda vastu võtmas Jaan Malin, kes on ühtlasi EKSÜ liikmesseltsi MTÜ Kultuurikorraldus esindaja.

Palju õnne väärika aunimetuse puhul soovib Eesti Kultuuriseltside Ühendus! (veel …)

Õppepäev “Kohalik kultuurilugu ja seltsid” Rakveres

4. veebruaril 2016 toimus Rakveres, Lääne – Viru Maavalitsuse hoones linna ja maakonna seltside esindajatele, kultuuritöötajatele ja kultuuriloo huvilistele õppepäev teemal “Kohalik kultuurilugu ja seltsid”.

Õppepäeva korraldajateks oli Eesti Kultuuriseltside Ühendus koos Eesti Rahva Muuseumi ja Rahvusarhiiviga. Tegemist oli arvult 5. õppepäevaga maakondades. (veel …)

Kohtumine Põltsamaa Kultuurikeskuse esindajaga

3. veebruaril külastasid EKSÜ esindajad Põltsamaa Kultuurikeskust.  Kohtumisel osalesid Põltsamaa Kultuurikeskuse direktor Janne Karu, kevadpeo koordinaator ja EKSÜ juhatuse liige Illi-Mart Uuk, EKSÜ juhatuse esimees Valter Haamer, EKSÜ raamatupidaja Ly Mumm ja tegevjuht Margit Reinkubjas.

Ühiselt vaadati üle kevadpeo toimumiseks vajalikud ruumid ning täpsustati peo tegevus- ja ajakava.

Kohtumisel tutvustas Valter Haamer lühidalt EKSÜ ajalugu ja ühisürituste korraldamise vajadust. Ta märkis, et oluline on tulla kokku ennast teistele näitama ja osa saama üksteise tegemistest.

EKSÜ ühisüritused toimuvad Eestimaa erinevates kohtades, et näha võimalikult laialt Eestit ja ühiselt koos kohalikega maha pidada pidu, seekord siis Põltsamaa Kultuurikeskuse saalis.

Pilte Põltsamaa Kultuurikeskuse ruumidest saab vaadata siin.

Kanepi Laulu Seltsi konverents – kultuuriseltside roll oma kogukonnas

31. jaanuaril toimus Kanepi seltsimajas Kanepi Laulu Seltsi konverents seltsi tegemistest poolteise sajandi jooksul ja kultuuriseltside rollist muutuvas ajas.

Konverentsi vastu tundsid huvi ka Eesti Kultuuriseltside Ühenduse esimees Valter Haamer ja Marta Raisma „Vanemuise“ seltsi kirjastusest Tartust, kes austasid konverentsi oma aktiivse osavõtuga. Ka Kanepi Vallavolikogu esimees Arno Kakk tuli kuulama, mida rahvas arvab kodanikuühiskonnast ja ütles ka sõna sekka. (veel …)

Elutööpreemia väärikale naisele

Eesti Kultuurkapitali Lääne-Virumaa ekspertgrupp, Lääne-Viru maavalitsus ja Lääne-Viru Omavalitsuste Liit andis elutööpreemia Juhan Kunderi Seltsi liikmele ajaloolasele Odette Kirsile.

Odette Kirssi peetakse Rakvere ajaloo kõige paremaks tundjaks. Raamatuid, mille autor on Odette Kirss, on 12. Ta on tuntud ka kui Kunderi-uurija, kes on Kunderi elu jäädvustanud seltsi väljaantud kolmes raamatus.

Helgi Pajo
Juhan Kunderi Selts

Meenutati Jakob Hurta

13. jaanuaril möödus 109 aastat Jakob Hurda – läinud sajandi ühe suurema eestlase – minekust Toonela kaldale.

Tavapäraselt koguneb Jakob Hurda Selts oma nimikangelase mälestuspäeval ja nii oli ka seekord. Jakob Hurda ausamba juures Põlvas, Mäe tänavas kõneles Ilmar Tagel ja meenutas suurmehe tähtsust kodukandi rahvale. (veel …)

Sünnipäevanädalal Rakke muuseumis

Jaanuari kuu keskel pidas Rakke muuseum oma sünnipäevanädalat.

1959. aastast alates alustas Rakke vallas sündinud tuntud koduloouurija, tollane Rakke Keskkooli õpetaja Helmut Joonuks Rakkesse koolimuuseumi rajamist. 29. detsembril 2000 – taasavati muuseum Rakke Valla Hariduse Seltsi muuseumina. Alustades muuseumiruumide ja museaalide korrastamisest Rakke Gümnaasiumi õpilaskodus, on muuseumis tänaseni toimetamas seltsi juhatuse liige Antti Ilomets. (veel …)

Johannes Aaviku 135. sünniaastapäevale pühendet konverents „Keeleuuendus ja kirjastamine“

4.-5. detsembril 2015 toimus Kuressaare Linnateatris Johannes Aaviku 135. sünniaastapäevale pühendet konverents „Keeleuuendus ja kirjastamine“

Konverentsi põhiteema ajendus tõigast, et sajand tagasi avardas Aavik keeleuuenduse levikuvõimalusi mitme kirjastamisalgatusega: 1914–1916 ajakiri „Keeleline Kuukiri“, 1914–1917 kirjastus „Reform“, 1914–1928 „Hirmu ja õuduse jutud“ (24 numbrit), 1914–1928 „Keelelise Uuenduse Kirjastik“ (60 numbrit), 1917–1933 kirjastus „Istandik“.

Kokkuvõtet konverentsil räägitust saab näha siin.