Press "Enter" to skip to content

Posts published in aprill 2018

Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsis aprillis

TRAKS-il on aprillis olnud nii mõndagi toredat.

07.aprillil toimus Väätsal järjekordne huumorifestival “Maamees muigab”. Osalema oli palutud ka üks meie huumoritruppidest – “Igihaljad”. Kahjuks 2 esinejat pidid tervislikel põhjustel

Tõrva Tilde, Pajusti huumoripäevalt

loobuma. Aga vapper Asta Mäeorg, alias Tõrva Tilde, tõi kastanid tulest välja ja esines oma pajatustega edukalt. Lugupidamist väärib see daam juba selle poolest, et 86-aastasena on ta erksa mõtlemise ja loomevõimega.

 

 

 

(veel …)

24.aprillil toimus Prahas Eesti matk

Eesti Kutuuriseltside Ühenduse esindajana oli mul suur au veeta mõned toredad päevad Prahas. Nimelt toimus 24. aprillil 2018 Prahas turismimatk “Eesti ja eestlased Prahas”, mille korraldas Tšehhi-Eesti Klubi koostöös Tšehhi Matkaklubiga (KČT). Matk oli pühendatud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale. Seekordne matk oli üheksas Praha turismiklubi tsüklisse kuuluvast matkast. Osalejate arvu ei osanud keegi ette näha. Huvi oli nii suur, et püstitati uus osalejate rekord – 258.

(veel …)

Eestlased kaugel idas – väljarändamisest assimileerumiseni

20. sajandi algul jõudsid riigi toel Kaug-Itta esimesed eestlastest kalurid, et
oma uues kodus parema elujärje poole liikuda. Ümberasunud eestlased panid
aluse organiseeritud kalapüügile. Merenduse kõrval hariti maad, renditi seda
välja hiinlastele ja korealastele, kasvatati vilja, rajati viljapuuaiad. Ehitati
üles Eesti külad Jaapani mere rannikul, edenes kultuurielu, eesti lapsed said
hariduse eesti keeles- mäetagused

Avaldame siinkohal Ivo Pauluse teise kirjutise Kaug-Ida eestlaste saatusest ja lisame ka tema poolt 2005 aastal tehtud galerii.

 

Kaug-Ida eestlased: kohanemine, identiteet, assimileerumine

Et maailm on endiselt jagunenud mitte-demokraatlikuks idaks ja demokraatlikuks lääneks, siis olen oma uuringuteks valinud just ida pool elavad eestlaste järeltulijad, kes on paljude eestlaste jaoks omandanud negatiivse tähenduse nn. „venemaa-eestlaste” või „jeestlaste” näol, kes saadeti kodumaale uut nõukogude korda tooma. Sageli oli tegu täiesti venestunud eestlaste järeltulijatega, kommunistidega, kes ei osanud pahatihti isegi eesti keelt, või kui oskasid, siis vigadega; ent teisalt oli nendehulgas palju just keeleoskajaid, kes sellega lunastasid sõidupileti ENSV-sse.

Siberi eestlastest mööda minnes, on minu eriliseks huviobjektiks Kaug-Ida eestlased, ehk siis Ussuurimaa eestlased. Sealt, Liivikülast on pärit ka minu vanaisa. Pikemalt – Magistritöö

Avaldame siinkohal autori, Ivo Pauluse, loal tema magistritöö Kaug-Ida ja Vladivostoki eestlastest. Käsikirja saime autori käest.

Valgevene riiklik Rahvuskultuuride Keskus, Valgevene Eesti Selts Pääsuke ning Eesti Kultuuriseltside Ühendus istusid Minskis ühise laua taga

24. aprillil toimus Minskis  Valgevene Vabariiklikus Rahvuskultuuride Keskuses Valgevene Eesti seltsi Pääsuke, Eesti Kultuuriseltside Ühenduse ja Valgevene Kultuuriministeeriumi juures asuva Rahvuskultuuri Keskuse juhatuse kolmepoolne kohtumine. Kohtumisest tegi ülevaate ka Valgevene TV NTV24, kus videolugu kohtumisest ja Eesti seltsitegevusest avaldatakse juulis vahetult enne Eesti pidu Minskis.

(veel …)